Looduskalender Vikerraadios

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldohakad ( www.loodusemees.ee )

Olete märganud, kuidas viimasel ajal lendavad õhus suured karvatordid? Suured valged vatitupsud on puude ja põõsaste küljes ja tänavatel. Kõvema tuulega on need tutsud lagunenud väiksemateks karvakeradeks, vahel lendab mööda vaid peopesa suurune udusulg.

Ei need pole udusuled, vaid ohakavill, mida niitmata alade kõrval võib olla nii palju, et tänavaäärgi villane.

Kui see väike ohakasuleke kinni püüda, siis näete, et lähedalt näeb ta välja veidi võilille langevarju moodi, aga kümme korda suurem. Võilille seemneke udusule otsas on suur, ohkaviljal on seeme vahel isegi pisem kui võilillel, aga ülejäänud sulekera paar sentimeetrit läbimõõdus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

August on tähistaeva kuu. Aga see tähistaevas poeb meil linnaelus peitu. Tänavalampe on linnatänavatele niipalju saanud, et päris pimedat paika majade vahel annab otsida. Maalgi tuleb enne talu juures vaeva näha, et pimedusse mattuda. Ikka läheb maja läheduses mõni liikumisanduriga lambike tööle.

Käisin eelmisel nädalal ühenduse Eesti Metsa Abiks koosolekul Häädemeestel ja hoolimata mõnusa majakese olemasolust otsustasin õues magada. Mitte küll päris õues, aga oma autos. Kui istmed alla lappida, siis mahun sinna mõnusalt laiutama. Otsustasin magada miljardi tärni hotellis. Sest tähistaevas siras mu kohal oma täies hiilguses ja tärnides.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurereha on sel aastal aina ja aina mu ellu trüginud. Juba juulikuus, kui käisime Aotähega Viljandi Folgi taimemängude õpitoaks metsas lilli korjamas. Siis hüüdis ta kõikjalt vastu, et ta lastele imeilusate kunstküünte tegemiseks kaasa võtaksime.

Mets-kurereha ( www.loodusemees.ee )

Tõepoolest, mets-kurereha viis kroonlehte näevad süljega küüntele kleebituna välja paremad, kui ükskõik milline maniküürija meitsritöö.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Peetrileht ( www.loodusemees.ee )

Mu suitsusauna taga on praegu suured sinised silmad. Justnagu ämblikusilmad on pikkade varte otsas - sendisuurused peetrilehe õienupud.

Vanemal ajal oli peetrilehe nimeks aga hoopis peetri piibeleht, küllap sellepärast, et tema alumised lehed ja varrel vastakuti asuvad lehed on veidi piibelehe lehe moodi. Rohelised ja süstakujulised.

Õienupsakas on tal puhkemata kujul roheline ja veidi hirmunult longus, aga kui õitsemisejõud tast välja pulbitseb, siis avab lill ilusa sinaka õisiku, mis sarnane äiatarile, aga hoopis sinisem.

Aga nime on see taim saanud tänu oma kõhuvalust päästvale juurikale, sest ta kord Püha Peetruse sellega kõhuvalust päästnud.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Astelpaju marjad ( www.loodusemees.ee )

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.

Küllap on nüüd Tartu hakkide seas hea tervise ja läiksulgedega linnud. Räägitakse ju, et hobustele astelpajuokste söötmine pidi neil karva läikima panema ja kasvanduste forellidelegi antakse astelpajulehti nosida, pärast on kalaliha säravpunane.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raudrohi ( www.loodusemees.ee )

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaksteist aastat tagasi kirjutasime Mikk Sarvega ühte kalenderkogumikku mõtted, mida teha igal kuul. Tänasel augusti keskpaiga pühal pühapäeval mõtle, kas oled seda juba teinud?

Augustikuu hüva mõte:

„Looduse tervendava väe talletamine. Vii kõik mullused tabletid mürkide kogumiskasti. Lase päikesel end pruuniks paista, pese hommikukaste või külma kaevuveega. Unusta kehakeemia purgid ja pudelikesed. Korja ravimtaimi, käi ära taimetarga juures või -kursusel. Võta saak marjaaiast ja pista nad pudelisse. Öösel maga maamaja võrkkiiges ja loenda taevatähti, soovi unistused langevate tähtede saatel täituma. Sõida unistuste reisile oma väepaika siin või sealpool piiri. Sõida varahommikul sõbraga kalale."

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

… sest kaasa Mikk Sarv oli just sellel päeval sündinud, tulemärgiga otsa ees. See sündimise päev sütitab inimestesse Meie peres on tänane lauritsapäev ikka tähtsal kohal olnud, pideva tulesädeme ja paneb neid ereda leegiga põlema. Ehk ka liiga kiiresti põlema...

Aga lauritsapäev oli vanarahva jaoks tähtis päev, see oli pöördepunktiks paljudes töödes. Algas rukkilõikus ja algas ühteaegu ka rukkikülv, sellest päevast merest toodud räimed olid rasvasemad. Ja ajal, kui kartuleid ei kasvatatud veel looride all, sai just lauritsapäevast esimesed maaubinad patta ja puustki võis juba õunapunne söömiseks korjata, neil polnud enam rohumaitset.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pohl ( www.loodusemees.ee )

Augustihommiku udust kerkib nüüd välja aina punasemaid asju. Küll on need lodjapuu erepunased kobarad, küll pihlakamarjad, millel viisnurk otsa ees. Rohelus on hakanud väsima, muutunud leherohelisest vanaroheliseks. Nii märkamatult, et ainult silmanurgast tajume, kui suur samm sügise poole on astutud.

Eelkõige just valminud marjad on need, mille järgi aru saame, et sügis on teel. Või isegi jõulud.

Elina Allas saatis mulle pildi sellest, kuidas Võru keskväljakule istutatud jõulukuuse all on ridakond pohlamättaid, millel lõbusad punased marjad küljes. Ja mida keegi ära ei söövat. No kuidas sa sööd ära jõulud?