Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Rändrahnude fotod Arne Ader

Rabakivi ehk rabakivigraniit, foto VikipeediA

Suurimad magmakivimite kehad

Märjamaa rabakivi massiiv (u 775 km2) koos väiksema (90 km2) Kloostri massiiviga moodustab Eesti suurima rabakivimassiivi (865 m2).

Saaremaa lääneosas ja sealt läände ning lõunasse jääva u 5000 km2 suurusel alal levib kristalses aluskorras hiiglaslik (u 50 000 km2) Riia rabakivimassiiv.

Magmakivimid on eestlastele suhteliselt vähetuntud ja nende seast suurimad samuti. Siinne rekordijutt aitab nendega pisutki tuttavamaks saada.

Eesti suurimad rändrahnud:

Koostas Marek Vahula

Kvartsporfüür, tardkivim. www.kivid.info

Rekord nr. 411       Noorimad kivimid

Noorimateks kivimiteks Eesti kristalses aluskorras on u 1,55 miljardi vanused Undva kvartsporfüürid, mis on tekkinud lõhedest välja voolanud laava kiirel tardumisel. Oma olemuselt on need tardkivimid väga sarnased Läänemere põhjas avanevatele Läänemere kvartsporfüüridele.

Rekord nr. 412       Noorimad aluspõhja kivimid

Koostas Marek Vahula

Fotod Geoportaal ja LK

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

Rekord nr. 409        Arbavere puursüdamike kogu

Arbavere puursüdamike kogu on Eesti suurim.

31.10.2017. aasta seisuga oli seal riigi omanduses 25660 puursüdamiku kasti kogu, südamike kogupikkusega 120 000 meetrit. Teist sellist puursüdamike kogu Eestis rohkem ei leia, kui Arbavere geoloogide välibaasis.

Väiksemaid puursüdamike kogusid on meil teisigi, kuid mitte nii suurt kui Arbaveres. Puursüdamike kogumist alustati seal juba pikki aastakümneid tagasi.

Puursüdamike ajaloost: LINK

Kalle Suuroja teabe põhjal koostas Marek Vahula

Pildimaterjal VikipeediA

Vanimad kivimid

Meie planeedi vanima teadaoleva kivimi Acasta Gneissi fragment. Viini loodusloomuuseumis. Foto: Wikimedia  

Maailma vanimaks kivimiteks (u 4 miljardit aastat) on Kanada Loodeterritooriumilt leitud Acasta gneisid. Acasta gneisside vanus on määratud kivimis leiduvate tsirkooni kristallide järgi. Üksikjuhtudel on tsirkooni kristallide vanus Acasta gneissides kuni 4,2 miljardit aastat.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Šaakalid Tallinna õpilaste rajakaamera ees

Rekord nr. 405        Küttimisrekordid – šaakal

Šaakal ehk harilik šaakal       Canis aureus 

     

Kõige rohkem šaakaleid kütiti 2016. aastal, 32 isendit.

Näiteks: 2015. aastal kütiti 6 isendit ja 2013. aastal ainult 3 šaakalit.

Meie looduse uustulnukad on jahiloomad ja neid kütitakse aina enam vastavalt arvukuse tõusule.

Mida šaakalid söövad?: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja LK

Hallvaresed ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 402        Küttimisrekordid – hallvares

Hallvares       Corvus cornix

Kõige rohkem hallvareseid kütiti 1992. aastal 4076 isendit.

Näiteks: 1998. aastal kütiti hallvareseid 3269 isendit.

              2001. aastal 3008 hallvarest.  

              2016. aastal 1366 isendit.

Hallvareseid küll kütitakse, kuid mitte väga arvukalt sest jahimeestel on vähenenud huvi ja jahinumbrid on väiksemaks jäänud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Haned ööbimispaigas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 399        Küttimisrekordid - haned

Haned        Anser

Kõige arvukamalt kütiti hanesid 2012. aastal 5319 isendit.

Näiteks: 2016. aastal kütiti 4772 hanelist.

              2007. aastal 3252 isendit.

              2001. aastal 3414 isendit.

             1999. aastal 3283 isendit.

Hanelised olid ja on populaarsed jahilinnud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Nurmkanad ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 396        Küttimisrekordid - nurmkana

Nurmkana, varemalt põldpüü        Perdix perdix

Kõige rohkem nurmkanu kütiti 1955. aastal, 3986 isendit ja samal aastal loendati 18000 isendit.

Näiteks: 1971. aastal nurmkanu ei kütitud, kuid loendati 16427 isendit.

              1980. aastal nurmkanu ei kütitud, kuid loendati 7700 isendit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tedrekanad kasevõras. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 393        Küttimisrekordid – teder

Teder       Tetrao tetrix

Kõige rohkem tetri kütiti 1962. aastal 8676 isendit, samas loendati üle 100 000 isendi.

Näiteks: 1955. aastal kütiti 4648 isendit ja loendati 60 000 tetre.

              1971. aastal kütiti 244 ja loendati 44 423 tetre.

              1989. aastal kütiti ainult 3 ja loendati 13 000 isendit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tuhkur ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 390        Küttimisrekordid - tuhkur

Tuhkur, metstuhkur ehk tõhk        Mustela putorius

Kõige rohkem tuhkruid kütiti 1963. aastal 2330 isendit.

Näiteks: 1960. aastal 1719 isendit.

              1986. aastal kütiti 1865 isendit.

              2006. aastal kütiti 239 isendit ja 2013. aastal 755 isendit.