Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hõbehaigur ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 441        Esimene hõbehaigru koloonia Eestis

Hõbehaigur        Ardea alba

Esimene Eesti hõbehaigru koloonia pesitses Tartumaal Elva vallas Valguta poldril 2013. aastal. Koloonia leidsis hõbehaigrute pidevate lennusuundade järgi Kristo Lauk ja Kaia Kukk sama aasta kevad suvel.

Varasemad pesitsusteated hõbehaigrute kohta pärinesid üksikpesitsejatest või hallhaigru  kolooniatega liitunud isenditest.  

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Rekord nr. 438          Meie pikim oosiahelik

Eesti pikim oosiahelik on ligikaudu 40 kilomeetrit pikk paiknedes Kose-Illuka-Iisaku vahel Ida-Virumaal.

Maailmas ei ole oosiaheliku pikkus märkimisväärne, kuid Eesti jaoks piisavalt pikk, et asukohta ja fakti teada.

Lemmikneeme kivikülv. Pildistas Ilme Parik. VikipeediA

Rekord nr. 439       Meie tihedaim kivikülv

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Rekord nr. 435          Meie pikim oos

Eesti pikim oos on Mõdriku-Roela oos kogupikkusega 19,5 kilomeetrit ehk algab Mõdrikus ja lõppeb Roelas asudes Vinni valla territooriumil.

Meie pikim oos on ühtlasi ürglooduse objekt ja teisel auväärsel kohal on Kõrvemaa idarajal kulgev Tapa-Pikassaare oos, kogupikkusega 14 kilomeetrit. Eesti pikim oos on Eesti jaoks pikk, kuid maailmamastaabis siiski lühike.

Mõdriku-Roela oosi lugu: LINK

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Valge-toonekured pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 432        Põhjapoolseim valge-toonekure pesa

Valge-toonekurg        Ciconia ciconia

Põhjapoolseim valge-toonekurgede pesa asub Turbuneeme külas.

Neljal aastal alates 1990. kuni 1993. aastani pesitses põhjaranniku Turbuneeme külas Pärispea poolsaarel üks toonekurepaar. Teeäärsele liinipostile rajatud pesa oli asustatud neljal aastal kuni pesa posti otsast alla varises.

Koostas Marek Vahula

Väike-Loosalu järv. Pildistas Ivar Leidus, VikipeediA

Rekord nr. 429        Suurim laukajärv

Eesti suurim laukajärv on Väike-Loosalu järv, Kõnnumaa maastikukaitsealal. Eesti suurima laukatekkelisel järvel on seljataga pikk ajalugu. Tänapäevane pindala on järvel 3,4 hektarit. Väike-Loosalu järv asub Raplamaa südames. Rabarohkel Eestimaal on laukajärvi omajagu.

Esna kopratamm (vasakul) ja pesa (paremal) 2018. aasta märtsis. Foto: Ingmar Muusikus

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kährikkoer ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 426         Suurim imetajate pesakond

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides 

Suurima järglaste arvuga pesakond võib meie imetajatest olla kährikutel - kuni 16-18 poega. Nendest rohkem järglasi ei suuda anda meil mitte ükski teine imetaja. 

Kährik-hea kohaneja: LINK

Koostas Marek Vahula

Rekord nr. 423       Narva juga

Nii Eesti, kui Baltimaade võimsaim on Narva juga, mis on oma IWC indeksi (5,8) poolest Euroopas 4. – 5. kohal.

Euroopa võimsaim (IWC 6,7) on Reini jõel Šveitsis olev Rheinfall, mille joaastangu kõrgus on kuni 24 m ja keskmine vooluhulk 370 m3 tunnis. Pea sama sageli on võimsama joa tiitlilt pakutud ka Islandil Jökulsá á Fjöllumi jõel  asuvale Dettifossi joale, mis oma keskmiselt võimsuselt (IWC 6,3) jääb küll Rheinfallile alla, kuid tipphetkedel on peamiselt sulavetest toituva 45 m kõrguse Dettifossi võimsus konkurendi omast tublisti üle.   

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Vaade Tärivere mäel asuvast tornist Iisakule

Rekord nr. 420         Eesti kõrgeim oos

Eesti kõrgeim (47 m jalamilt) on Tärivere (Iisaku) oos ligi 40 km pikkuses Kose – Illuka - Iisaku oosiahelikus.

Tärivere oosi lael oleva Majakamäe kõrgus on 94 meetrit üle merepinna, kui oosi jalam on samal ajal tasemel 47 meetrit. Jääajast sündinud oose on meil nii suuremaid, kui väiksemaid ja nad ei hiilga just suure kõrgusega. Kõrgeimaks nende hulgast ongi Tärivere oos. 

Alutaguse maastikud: LINK

Rekord nr. 421           Tektoonilised rikked

Koostas Marek Vahula

Video: Eesti meremuuseum

Fotod VikipeediA

Vredeforti kuppel, kosmosest vaadatuna. Foto VikipeediA 

Meteoriidikraatrid

Maailma meteoriidikraatrite andmebaasis on kirjas 190 meteoriiditekkelist struktuuri.

Vredefordi impaktstruktuur, mis asub Lõuna-Aafrika Vabariigis ja on ligi 2 miljardit aastat vana, on neist suurim umbes 300 kilomeetrit läbimõõduga.

Eesti kuni seitsmest võimalikust meteoriidikraatrist-impaktstruktuurist on sellesse andmebaasi kantud neli: Neugrund, Kärdla, Kaali ja Ilumetsa. 

Koostas Marek Vahula

Video: Eesti meremuuseum

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus

Rekord nr. 417        Hiidpangased merepõhjas

Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.