Vaatame Eesti loodusrekordeid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Orav ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 387        Küttimisrekordid – orav

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Tänapäeval oravaid enam ametlikult ei kütita.

Aga veel 1961. aastal kütiti 1156 isendit ja loendati 33000 punaoravat, aga „käbikuningad“ jahiloomana on jäänud nüüdseks minevikku.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerastest

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

              1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.

              1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerast, LK-teamilt ja Peep Käsprelt

Kährikupaar metssigade toitmisplatsil

Rekord nr. 381        Küttimisrekordid – kährikkoer

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kõige rohkem kährikuid kütiti 2012. aastal 13111 isendit.

Näiteks: 1986. aastal loendati kährikuid 8681 ja kütiti 5000 isendit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad materjal raja- ja veebikaameratest

Rajakaamera jäädvustas Kikepera karja juhtpaari territooriumi märgistamise 13. novembril 2013. Naaberkarjaga hoitakse ranget piiri. Karjade territooriumid on ajas suhteliselt püsivad ning säilivad põhimõtteliselt enam-vähem samades mõõtmetes niikaua, kuni kaob selle karja viimane liige

Rekord nr. 378        Küttimisrekordid – hunt

Hunt, hallhunt ehk susi       Canis lupus

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Metskitsede söödasõim ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 375        Küttimisrekordid - metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Kõige rohkem metskitsi kütiti 2007. aastal, kui kokku lasti 19643 isendit ja loendati samal aastal 65000 isendit. Näiteks: 1975. aastal loendati 59353 isendit ja kütiti 16390 isendit.

              1974 aastal loendati 60129 isendit ja kütiti 13698 isendit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Sanglepalodu ( www.loodusemees.ee)

Rekord nr. 372        Vanim must lepp

Sanglepp ehk must lepp       Alnus glutinosa  

Musta lepa eluiga jääb meil tavaliselt 100-130 eluaasta vahemikku.

Rekordpuu vanuseks võiks hinnata 150 aastat. Sanglepp kasvab Lääne-Virumaal Haljala vallas Sagadi mõisa alleel.

Sanglepp – lodumetsade valitseja: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Läänepärn. Foto VikipeediA

Rekord nr. 369        Vanim läänepärn

Läänepärn      Tilia europaea

Pikaealine puuliik ja hinnatud linnahaljastuses just oma vastupidavuse tõttu.

Läänepärn on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 366        Vanim harilik tamm

Harilik tamm       Quercus robur

Kõikjal üle maailma on harilik tamm väga pikaealine puu, kelle eluiga võib küündida tuhande eluaastani.

Meie rekordpuu vanuseks on umbes 680 aastat Tamm kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Mõõtis Alar Läänelaid 1998. aastal.

Vanimad ja võimsamad elusolendid: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pildistas Sten Porse, VikipeediA

Rekord nr. 363    Kõrgeim vaevakask

Vaevakask        Betula nana

Vaevakask on vaevaline kasvaja ja piirdub meie looduses pikkusega vahemikus 20-120 sentimeetrini.

Siiski, rekordpuu kõrguseks on 2,9 meetrit. Vaevakask kasvab Tartumaal Ihastes Kodukolde tn. 3. Puud mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Uusküla kadakas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 361    Kõrgeim harilik kadakas

Harilik kadakas        Juniperus communis

Kadakas on vähenõudlik puu ja ei kasva mitte väga kõrgeks. Tavalisemalt piirdub hariliku kadaka kasv kümne meetriga, harvem kuni 13 meetriga.