Vaatame Eesti loodusrekordeid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Kaali kraater ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater

Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.

Euraasia efektseim kraatriväli: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Emajõe Suursoo Kalli jõe suubumiskohas Suur-Emajõkke

Rekord nr. 87. Suurim deltasoostik

Emajõe-Suursoo pindala on 1000 ruutkilomeetrit.

Tutvu Emajõe Suursooga veidi lähemalt: LINK

Seli järv. Selisoo

Rekord nr. 88  22% Eesti pindalast katavad mitmesugused turbaalad

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laelatu puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Torm merel. Osmussaare põhjatipp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.81. Osmussaare maavärin 25.oktoobril.1976.

Võimsaim Eesti teadaolev maavärin. Magnituut 4,75 ja intensiivsus 6-7 palli. Osmussaare kirderannikul pangal toimusid suured varingud ja ka Tallinnas oli värinat tunda. Maavärina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter 10 kilomeetri sügavusel.

Pildistatud 18.02.2019.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Rekord nr. 73. Vanim kiiljas jõekarp

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Kiiljas jõekarp       Unio tumidus     

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

Sirelisuru      Sphinx ligustri

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hallhaigur pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 64. Võiste haigrukoloonia. 1990 lõpus kuni 550 paari, nüüd ca. 300 paari.

Eesti suurim hallhaigru pesitsus koloonia. 1990 aastatel pesitses seal koguni kuni 550 paari, tänapäeval ca. 300 paari.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) annetuskaart

Rekord nr. 65. Haruldaseim liblikas.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.