Linnulauluraadio

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Videoklipi salvestas Fleur, LK foorumist

Kalakajakad ( www.loodusemees.ee )

Kalakajakas        Larus canus

Meie rannikualadel on kalakajakad teadupärast tavalisemad, kui sisemaal, aga pesitsetakse nii mererannikul kui -saartel, siseveekogudel ja laugasrabadel.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Ööbiku õpetus ( www.loodusemees.ee )

Ööbik        Luscinia luscinia

Need, kelle elamise läheduses ööbikuid pesitseb on märganud, et öölaulikutel on selle aasta lauluaeg vaibumas.

Koorunud ööbikupoegi võib pesas olla viis, kuus ja koos emaslinnuga toidab laulumeister nüüd järglasi – laulmiseks enam mahti ei jää.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video salvestas Tarmo Mikussaar

Peoleo ( www.loodusemees.ee )

Peoleo      Oriolus oriolus   

Üheksa aasta eest, 2002. aastal peeti meil ka Linnueurovisioon. Võitjaks hääletati Eestis ööbik, kellele järgnesid sookurg ja peoleo.

Hilised saabujad on putuktoidulased kuni mustikate valmimiseni juulikuus. Pesitseda eelistatakse hõredamates lehtmetsades, näiteks kaasikutes, aga ka valgusküllastes männikutes, puisniitudel või suuremates ja rahulikumates parkides. Pesitsejaid peaks olema üle kolmekümne tuhande paari.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Suitsupääsukesed ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Tumesinise läikiva seljasulestikuga, kreemika alapoole ja pika harkis sabaga maru osavad ning kiired lennumeistrid. Nokapealne ja kurgualune punakaspruunid tumesinisel pea ning pugusulestikul.

Isaslindude välimised sabasuled on emaslindude omadest märgatavalt pikemad (vaata Arne ülemiselt fotolt).

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Linavästrik

Linavästrik        Motacilla alba

Linavästrikku tunnevad kõik ja välimuse kirjeldamisega saab iga huviline hakkama.

Vaata ja võrdle Arne fotodel, kas isas- ja emaslinnul annab ka vahet teha?

Toimetab Hannes Margusson

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Isaslind. Pildistas Jakub Stanćo    

Mustpea-põõsalind       Sylvia atricapilla

Mustpea-põõsalindude elupaikadeks sobivad nii tiheda alustaimestikuga lehtpuusalud, kui viljakad kuusikud, kus üksikuid lehtpuid, aga ka rohkete põõsastega kalmistud. Tegutsetakse nii rohurindes, kui põõsastikes putukaid otsides. Nende arvukus küündib üle kolmesaja tuhande pesitseva paari ja ohustatud liigi hulka mustpea-põõsalinnud ei kuulu.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind ( www.loodusemees.ee )

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Kõrkja-roolinnud tegutsevad kõikjal nii sisevetel, kui mererannas, kus piisavalt niiskust pajupõõsaid, pilliroogu, kõrkjaid ja teisi kõrgemaid rohttaimi ning pesitsejaid võiks olla kuni paarsada tuhat paari. Laulu järgi annab nende olemasolu kõige kergemini tuvastada.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Väike-põõsalind ( www.loodusemeesee )

Väike-põõsalind         Sylvia curruca

Pisikesed, peidulise eluviisiga linnud, kelle vanalinnud on sarnase sulestikuga: pea ja selg hallikaspruun, allpool valge.

Ka juunis on väike-põõsalinnud lõgistava lõpuga laulu kuulda ja meil pesitseb neid üle saja tuhande paari.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Roo-ritsiklind ( www.loodusemees.ee )

Roo-ritsiklind        Locustella luscinioides

Kõige harvemini meie ritsiklindude (võsa- ja jõgi-ritsiklind) seast kohatav. Roo-ritsiklinnud, kes pesitsesid varemalt ainult suuremates roostikes on nüüdseks kasvava arvukusega liik ja pesitsevaid paare peaks olema üle viie tuhande.

Alla viieteist sentimeetrise kehapikkusega, seljasulestik punakaspruun, alakeha hallikas ja rinnal vähemärgatav pruunikas laik.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Räästapääsukesed ehitavad pesa ( www.loodusemees.ee )

Räästapääsuke         Delichon urbica

Räästapääsukesed on kiviehitistega koos linnalindudeks muutunud ja poolkinnised pesad rajatakse nimele vastavalt räästaste alla ja sageli tihedas rivis. Looduslike pesapaikadena sobivad Põhja-Eesti paekaldad. Seltsingutena pesitsevad räästapääsukesed ei ole omavahel riiakad.