Linnulauluraadio

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Toimetab Hannes Margusson

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

Pöialpoiss ( www.loodusemees.ee )

Pöialpoiss         Regulus regulus

Euroopa kõige pisemate lindude pikkus jääb alla kümne sentimeetri ja seda viie kuni seitsme grammise kaalu juures.

Pöialpoiste seljasulestik on oliiviroheline, kõht helehall, kollaka varjundiga ja saba lühike. Tiibadel kaks kitsast valkjat vööti. Nööpnõelapea sarnaste tumepruunide silmade ümbrus helehall.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Aed-põõsalind ( www.loodusemees.ee )

Aed-põõsalind       Sylvia borin

Kena flöötiva vilemodulatsiooniga laululind, aga äärmiselt tagasihoidliku sulestikuga, mis on ka heaks määramise tunnuseks. Lennul lauldakse haruharva.

Väikese, aga ettevaatliku linnu seljasulestik on pruunikas ja alapool lihtsalt heledam ehk muud polegi öelda. Putukaid toiduks otsides tegutseb rahutult hüpeldes nii puude, kui põõsaste lehestiku vahel, harvemini maapinnal.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Mets-lehelind ( www.loodusemees.ee )

Mets-lehelind        Phylloscopus sibilatrix

Mets-lehelinnud on suurimad meil pesitsevate lehelindude seas ( ehk väike-, salu- ja rohe-lehelindud).

Lisaks veel arvukas pesitseja. Kollase kulmutriibuga, seljasulestik roheline, rind kollakas ja kõhualune valkjas. Putuktoidulised vanalinnud välimuselt sarnased.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Võsaraat ( www.loodusemees.ee )

Võsaraat        Prunella modularis

Vanalinnud on sarnase välimusega: hall lagipea, rind ja kurgualune sinakashallid, ülapool roostepruun, mis tumepruunide triipudega, aga kõhualune valkjas.

Võsaraadid tegutsevad vähemärgatavalt ehk on varjatud eluviisiga. Kohtame kuusikutes või kuuse-segametsades, kadastikes, raiesmikel, aga ka suuremates taluaedades, kus tegutseb, kas maapinnal või madalas põõsastikus.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Salu-lehelind ( www.loodusemees.ee )

Salu-lehelind         Phylloscopus trochilus

Tagasihoidliku välimusega, aga arvukad ja väiksemate lindude hulka kuuluvad salu-lehelinnud on roheka ülapoole, valkja alapoolega ja helepruunide jalgadega (äravahetamiseni sarnased väike-lehelindudega, aga viimase jalad on mustjaspruunid). Vanalinnud sarnase sulisrüüga. Üks märkus veel: isaslinde on emaslindudest arvuliselt kuni poole rohkem.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Talvike ( www.loodusemees.ee )

Talvike        Emberiza citrinella

Värvikalt erkkollase peasulestikuga on isaslinnud, emaslindude kogu sulestik paistab tuhmim ja vähemvärvikas. Talvikeste saba on pikk ja servmised suled valged ning sabaalune kastanpruun.

Toitutakse maapinnal ja talvisel ajal tegutseti salkades. Pesitsusajal jahitakse poegadele kõikvõimalikke putukaid.

Praegusel ajal laulab talvikese isaslind kenast ja kõlavalt, kas mõnel puuoksal või põõsal. Alustatakse umbes tund enne päikesetõusu ja lõpetatakse tavaliselt veidi enne päikese loojumist.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Must-kärbsenäpp, varasemalt metstikk       Ficedula hypoleuca

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader

Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )

Piiritaja ehk piirpääsuke        Apus apus

Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja  seetõttu on ka arvukus suurenenud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video LK team

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.