Toimetab Hannes Margusson
Video salvestas Karl Adami
Foto Arne Ader
Pöialpoiss ( www.loodusemees.ee )
Pöialpoiss Regulus regulus
Euroopa kõige pisemate lindude pikkus jääb alla kümne sentimeetri ja seda viie kuni seitsme grammise kaalu juures.
Pöialpoiste seljasulestik on oliiviroheline, kõht helehall, kollaka varjundiga ja saba lühike. Tiibadel kaks kitsast valkjat vööti. Nööpnõelapea sarnaste tumepruunide silmade ümbrus helehall.
Aed-põõsalind Sylvia borin
Kena flöötiva vilemodulatsiooniga laululind, aga äärmiselt tagasihoidliku sulestikuga, mis on ka heaks määramise tunnuseks. Lennul lauldakse haruharva.
Väikese, aga ettevaatliku linnu seljasulestik on pruunikas ja alapool lihtsalt heledam ehk muud polegi öelda. Putukaid toiduks otsides tegutseb rahutult hüpeldes nii puude, kui põõsaste lehestiku vahel, harvemini maapinnal.
Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix
Mets-lehelinnud on suurimad meil pesitsevate lehelindude seas ( ehk väike-, salu- ja rohe-lehelindud).
Lisaks veel arvukas pesitseja. Kollase kulmutriibuga, seljasulestik roheline, rind kollakas ja kõhualune valkjas. Putuktoidulised vanalinnud välimuselt sarnased.
Võsaraat Prunella modularis
Vanalinnud on sarnase välimusega: hall lagipea, rind ja kurgualune sinakashallid, ülapool roostepruun, mis tumepruunide triipudega, aga kõhualune valkjas.
Võsaraadid tegutsevad vähemärgatavalt ehk on varjatud eluviisiga. Kohtame kuusikutes või kuuse-segametsades, kadastikes, raiesmikel, aga ka suuremates taluaedades, kus tegutseb, kas maapinnal või madalas põõsastikus.
Salu-lehelind Phylloscopus trochilus
Tagasihoidliku välimusega, aga arvukad ja väiksemate lindude hulka kuuluvad salu-lehelinnud on roheka ülapoole, valkja alapoolega ja helepruunide jalgadega (äravahetamiseni sarnased väike-lehelindudega, aga viimase jalad on mustjaspruunid). Vanalinnud sarnase sulisrüüga. Üks märkus veel: isaslinde on emaslindudest arvuliselt kuni poole rohkem.
Talvike Emberiza citrinella
Värvikalt erkkollase peasulestikuga on isaslinnud, emaslindude kogu sulestik paistab tuhmim ja vähemvärvikas. Talvikeste saba on pikk ja servmised suled valged ning sabaalune kastanpruun.
Toitutakse maapinnal ja talvisel ajal tegutseti salkades. Pesitsusajal jahitakse poegadele kõikvõimalikke putukaid.
Praegusel ajal laulab talvikese isaslind kenast ja kõlavalt, kas mõnel puuoksal või põõsal. Alustatakse umbes tund enne päikesetõusu ja lõpetatakse tavaliselt veidi enne päikese loojumist.
Toimetab Hannes Margusson
Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader
Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )
Piiritaja ehk piirpääsuke Apus apus
Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja seetõttu on ka arvukus suurenenud.
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.