Ülevaade hallhüljeste seirekaamera ees toimuvast

Postitas Looduskalender - K, 09.03.2016 - 21.21
Autorid

Pildid napsas Lianaliesma, LK foorumist

Hülgepere

Sisu

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Nädalavahetuse seire tulemusena loeti kokku sellel väikesel maalapil, kus kaamera paikneb 117 hallhülge poega (25 hülgekorjust, mis pole hülgeuurijate arvamuse kohaselt eriti suur suremus). Seire hetkel oli kuival maal ca 100 vanalooma. Hõlpsat toitu lootis leida kümme merikotkast.

Hallhüljestel kestab poegimine veel umbkaudu nädala jagu. Meie eelmistest kirjatükkidest on teada, et emasloomad imetavad hülgepoegi napilt kolm nädalat. Seejärel hakkavad emasloomad  indlema ja seda need tumeda kasukaga hülgepullid ka ringi liiguvad ning väikesed jõunäitamised sookaaslaste vahel käivad asja juurde. Viimased hülgepojad siirduvad merre aprillikuu keskel.

Emasloomad saavad suguküpseks  nelja … viie aastaselt, isaloomalt vastavalt aasta hiljem ning enamalt jaolt näemegi vanaloomi, aga vahel ka uudishimulikke noori. Täiskasvanud emasloomad sünnitavad väga harva kaks poega - ikka tavaliselt ühe. Eriti suurte kirju kasukaga järgi äratuntavate emasloomade pikkus võib olla kaks ja pool meetrit. Aastatega muututakse veidi tumedamaks, aga laigud kasukal jäävad muutumatuks nagu inimestel näpujäljed. Hüljeste karvkate on hõre, aga nahaalune rasvakiht on maru paks. Veeelulistel    vähendab paks pekikiht erikaalu vees ning tagab termoregulatsiooni külmas vees. Nende pea on kerega võrreldes suht pisike, kõrvalesti me samuti neil ei märka, aga nad suudavad vees olles kõrva- ja ninaavad sulgeda. Lühike ja jäme kael (vanadel hülgepullidel on kael rasvavoltidega kaetud) läheb sujuvalt üle voolujooneliseks kehaks, mille lõpetab rudimentaalne saba. Nii maismaal, kui merejääl on nende liikumine raskepärane - põhiliselt esiloibade ja keha abil. Tagajäsemed, loivad on suunatud tahapoole ning kuna nad ettepoole ei paindu pole neist maismaal liikumisel kasu, aga vees on hüljeste liikumist imeline vaadata. Kuna innaaeg kestab peaksime teadma, et hüljeste välised suguelundid on kaetud nahavoldiga.

Hülgepaar hullamas

Hülgepaar hullamas

Hülgepoegadest, karvavahetusest ja paljust muust arutleme lähipäevil.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.