Video salvestas Tatyana, LK foorumist
Nõnda kiirelt saab saak alla neelatud
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Suveaeg läheb kiirelt ja suur-konnakotkaste Tiiu ja Tõnni võsu keda LK foorumi liikmed on Tuuleks nimetanud saab täna juba pooleteise kuuseks.
Konnakotkastele kohaselt tuuakse pesale kogu pesitsusajal rohelisi oksi lisaks ja tänavugi on pesakuhi päris jõudsalt kõrgemaks kasvanud. Loodame, et pesapuuks olev metsakuiv kuusk raskusele vastu peab.
Meie haruldased suur-konnakotkad pesitsevad oma väiksematest liigikaaslastest pigem loodusmaastikel, seega eemal häirimisest, kui võimalik. Pesaalad soises metsas, vooluveekogude läheduses, et saaks lamminiitudel ja jõeluhtadel jahti pidada, aga jahialad võivad olla kuni kümne kilomeetri kaugusel. Suures plaanis moodustavad kolmveerandi saagist kõikvõimalikud pisinärilised, aga ülejäänud veerandi linnud ja alles seejärel konnad, kuid kõik oleneb eelmainitute arvukusest erinevate aastate lõikes.
Suur-konnakotkad ei ole meie looduse põlislinnud ehk esimene märge jääb veidi üle saja aasta tagusesse aega.
Peamiseks ohuks suur-konnakotkastele on hübridiseerimine, aga selle üle oleme juba arutlenud.
Milliseid tegurid siis veel arvukust mõjutavad? Pesitsusalade ehk vanade soometsade kuivendamine ja muidugi raie. Jahialade, luhtade ja pesitsusalade läheduses olevate niiskete poollooduslike alade kinnikasvamine ja võsastumine, aga samuti kultuurrohumaade põllustamine.
Kui meie kotka noorlind Tuulel kõik elus laabub võib tema esimene pesitsemine toimuda neljandal eluaastal.
Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist
Sünnipäeva hommik oli vihmane nii pidi emaslind kotkapoega katma
