Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVIIII osa

Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Metsalaulupidu Hüpassaares

Metsalaulupidu Hüpassaares ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 101 Hüpassaare rabasaar- ainulaadne kontserdipaik rabas.

Asub Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas, Karjasoo külas, kus toimuvad Suure-Jaani muusikafestivali raames kontserdid.

Hüpassaare matkarada: https://www.reisijutud.com/node/3349

Loosalu rabajärv.

Loosalu rabajärv. Foto: https://www.puhkuseestis.ee/

Rekord nr. 102 Suurim rabajärv – Loosalu

Kõnnumaa MKA. Suurim rabajärv asub Raplamaal, Kõnnumaa maastikukaitseala Loosalu sihtkaitsevööndis.

Loosalu järv on untud ka Venetpõlve järve, Kaiujärve, Kallejärve ja Venepele järve nime all. Asub Kaiu asundusest 5,5 km lõuna pool Loosalu rabas, Kõrvemaa lääneserval, merepinnast 73,2 m kõrgusel.

Oma 34,1-hektarilise pindalaga on Loojärv kõige suurem rabajärv Eestis ja on üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m).

Kõnnumaa maasikukaitsealast Eesti Looduses: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.