Video Ahto Täpsi
Fotod Arne Ader
Valgeselg toimetas ja trummeldas...
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Ilusate kevadilmadega on rähnide toimetamine märgatav ja trummeldamine kaugele kuulda. Märgates kirjut lindu looduses tegutsemas, kiputakse toimetajat sagedasti suur-kirjurähniks pidama.
Võimalusel tasuks lähemalt uurida, seda enam, kui lind tegutseb leht- või lehtpuu enamusega segametsas.
Okasmetsas tegutseja osutubki enamalt jaolt suur-kirjurähniks.
Mida suurte ja kirjute rähnide puhul võiks tähele panna?
Suuruse poolest on nii valgeselg-kirjurähn, kui suur-kirjurähn peaaegu sarnased. Kuid meie suurima kirjurähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: tal on kehapikkust umbes veerand meetrit, seda vaid paar, kolm sentimeetrit rohkem, kui suur-kirjurähnidel. Aga suuruse vahet rähnidel rõhutab valgeselgadele omane pikk kael, veidi kandilisena tunduv pea ja pikem nokk.
Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )
Kuidas rähnide sulestik erineb?
Valgeselja seljasulestik vastab nimele ja on valgelaiguline. Suur-kirjurähnil märkame suuri valgeid laike ainult tiivanukkidel, aga seljasulestik on must.
Valgeselja rinnasulestik paistab kergelt roosakas ja kaetud püstviirgudega, sabaalune luitunult punane. Suur-kirjurähni vanalindudel on see kirkalt punane, aga noorlindudel veel roosa.
Valgeselgade isaslindude, kui noorlindude pealagi (kiird) on punane. Täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga.
Suur-kirjurähni isaslinnul on punane kuklakiird, sarnast märkame ka noorlindudel.
Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )
Valgeseljad on enamalt jaolt paigalinnud ja nad ei ole suur-kirjurähnidele toidukonkurendid, kes talvisel ajal okaspuude seemnetest toituvad.
Huvitav on see, et suur-kirjurähni sattudes valgeselg-kirjurähni territooriumile peab just viimane, kuigi suurem targemaks vaikselt lahkuda.
Valgeselg-kirjurähnide vaatlused: LINK
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK
