Kas olete vahel kuulnud selliseid väiteid, nagu “Milleks see hambapesu?! Hundid ja karud küll hambaid ei pese, aga vaata, kui vägevad kihvad neil on!” Siin on tõestus, miks see pole eriti tugev argument. Hammaste mittepesemine läheb metsloomadele kalliks maksma - sageli maksavad nad selle eest eluga. Saakloomade karv ning suvised rohulibled toimivad küll mingil määral hambaniidina, kuid ega see piisav ei ole.
Mitteinimtekkelistest põhjustest on liigisisese kiskluse kõrval suurimaks ohuks hundi elule nälg. Nälja põhjuseks on nii saakloomade jahtimise keerukus kui hundi vigastused, mis tal jahtida takistavad. Suureks faktoriks on ka hammaste tervis. Hambad ja tugev lõuasurve on ju õieti hundi ainsad relvad - neil ei ole küüniseid, millega saakloomi murda. Hambad saavad huntidel elu jooksul kõvasti vatti!
Need pildid pärinevad Voyageurs rahvuspargist (Minnesota, USA). Tegu on isahundiga, kelle teadlased on nimetanud numbriga V079. Kriimsilm V079 on umbkaudu 9-10 aastat vana, väärikas eas karjajuht, kellega koos elavad tema kaasa ja nende kutsikad. Nagu piltidel näha, on hundipapal hambad kaunis nigelad: kihvad ja intsisiivid on nudiks kulunud, osa hambaid murdunud, originaalsest 42 hamba koosseisust on tänaseks alles hulga vähem. Hammaste murdumist ja väljakukkumist huntidel põhjustab heitlus saakloomadega. Hammaste kulumist aga saaklooma kontide järamine.
Võsavillem V079 jaoks on tegu ilmselt viimase eluaastaga, sest selliste hammastega enam kaua vastu ei pea. Vanakeste huntide jaoks on näljasurm tüüpiline, sest nende hambad ei võimalda enam toitu jahtida ega süüa. Tegelikult on imekspandav, et ta praegugi midagi hamba alla saab. Arvestades V079 karja koosseisu, ei usu kohalikud hundiuurijad, et keegi teine temaga toitu jagaks. Kuid alati võib ju loota! Hundid on varemgi meid oma visadusega üllatanud. Ega siis ilmaasjata ei toonud me rahvuslooma välja kuulutades esile omaduse “hundid on tõelised ellujääjad”!
Laura Kiiroja
Allikas: Voyageurs Wolf Project
https://www.facebook.com/
