Vaatame Eesti loodusrekordeid - CIX osa

Postitas Looduskalender - R, 09.07.2021 - 09.09
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Image
Allirahu
Sisu

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas.

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Meie looduse suurimaks mereimetaja on hallhüljes, kelle suured isasloomad võivad kaaluda kuni kolmsada kilogrammi üle 2,5 meetrise kehapikkuse juures. Emasloomade kaal on tagasihoidlikum kuni 250 kilogrammi.

Hallhüljeste seirekaamera vahendusel igati tuttavad.

 

Kakrarahude pesad on nummerdatud

Kakrarahude pesad on nummerdatud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 320      Suurim kalakajakate pesitsuskoloonia

 

Kalakajakas     Larus canus 

 

Suurim kalakajaka pesitsuskoloonia asub Väinameres, Kakrarahul, kus pesitsevad kõrvuti tuhanded kalakajakad.

Klibune Kakrarahu asetseb Puise ninast kilomeetri jagu lääne pool: pindalaga 2,2 hektarit ja rannajoone pikkusega 1,7 kilomeetrit, mis oleneb merevee tasemesse ja nii võib kõrge veeseisu korral olla Kakrarahu jagatud mitmeks erinevaks saareks.

Klibune Kakrarahu asetseb Puise ninast kilomeetri jagu lääne pool: pindalaga 2,2 hektarit ja rannajoone pikkusega 1,7 kilomeetrit, mis oleneb merevee tasemesse ja nii võib kõrge veeseisu korral olla Kakrarahu jagatud mitmeks erinevaks saareks.

Maailma vanimaks elanud kalakajaka lugu – Marta

 

Kalakajakas Marta

Kalakajakas Marta

Kalakajakas Marta koorus 3. juunil 1981. aastal Kakrarahul ja pesitses samas 33. kevadel.

Marta esimene paarisuhe kestis seitse aastat, kuni kaaslase surmani. Teine kooselu kestis vaid aasta, aga kolmas ja viimane kooselu kalakajakas Oskariga kestis 21 aastat, kuni Marta surmani.

Viimati pesitses Marta kakrarahul 2015. aasta kevadel, pesas oli kolm muna,  kuid kajakapoegi ei koorunud. 2016. aasta kevadel, peale talvitumist Lõuna-Inglismaal Marta oma pesitsuspaika Kakrarahule enam ei saabunud.

2015. aasta kevadeks pesitses pikaajaliste vaatluste ja loenduste andmetel Kakrarahul hulk Marta järglaseid: kümme last, üheksa lapselast ja kaks lapselapselast.

Enne Martat oli teadaolevalt maailma pikima elueaga kalakajakas Taanis elanud lind, kelle elueaks loeti 33 aastat ja 8 kuud.

Marta elukäiku jälgis teadur Kalev Rattiste.

Ornitoloog Kalev Rattiste. Kakrarahu

Ornitoloog Kalev Rattiste. Kakrarahu

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.