USAs Minnesota osariigis sattusid hundiuurijad peale maantee lähedal putukaid nosivale hundikutsikale. Suve lõpp on võsavillemite jaoks kõige toiduvaesem aastaaeg.
Sõralistest saakloomad on suvisest rikkalikust toidust pungil ja tugevad ning huntidel on neid keerulisem murda kui talvel. Seepärast liiguvad kriimsilmad suvel rohkem omapäi ringi kui muul ajal ning jahivad väiksemaid saakloomi, kelle jaht on pigem ühehunditöö kui tiimitöö. Näiteks kopraid jahivad hundid üksinda, varitsedes kannatlikult tammi ja kanalite ääres. Nii võivad nad kuni 8 tundi vaikselt oodata, millal kopraonu oma nina veest välja pistab. Mõni pisem hundihakatis ei ütle ära ka nii väikestest saakloomadest nagu seda on putukad. Mis sa suure näljaga ikka ära teed.
Ka taimne toit, sh õunad ja marjad, on sel aastaajal huntide jaoks olulisel kohal. Näiteks on sealsamas Minnesotas Voyageurs´i rahvuspargis möödunud suvedel läbi viidud uuringud näidanud, et juulis ja augustis moodustavad mustikad kuni 80% huntide nädalasest toidulauast. Kuigi ega taimetoit suurkiskjale piisavat toiteväärtust paku - aitab lihtsalt raske aja üle elada.
Siin videos nähaolev kondine putuktoiduline hundilaps on lausa nii näljane, et ei lase ennast mööda kihutavatest autodest segada. Eks hundikutsikad ongi vahel sellised totud, kellel uudishimu (või antud juhul nälg) on suurem kui hirm. Hundiuurijatele oli see muidugi tore ja haruldane vaatlus - enamasti saab kutsikaid ainult vilksamisi näha enne, kui nad juba kuskile põõsaste vahele kaovad. Loodetavasti ei lõpeta see heledasilmne päntajalg varsti autorataste all.
Video: Voyageurs Wolf Project
Laura Kiiroja
