VIDEO: mägralinnakul liigub omasid ja võõraid

Postitas Looduskalender - E, 22.11.2021 - 11.11
Autorid

Video salvestas Kalle Pihelgas

Sisu

Kalle rajakaamera on tänavu sügisel mägralinnaku juures salvestanud hulga külalisi.

 

Mäger      Melels meles

 

Mäkrade poolt rajatud urusüsteeme kutsutakse mägralinnakuteks. Uruavade arvu järgi võib oletada, kui pika aja jooksul linnak on loomade poolt kasutusel olnud.

Mägralinnakute rajamiseks sobilikke paiku annab loomadel otsida. Urukäike ei saa kaevata seal, kus pinnas on varisemisohtlik ja elukorraldust ei tohi häirida ei põhja- ega pinnavesi. Oluline on, et ümbritseval maastikul leiduks piisavalt toitu linnaku asukatele.

 

Kährik ehk kährikkoer      Nyctereutes procyonoides

 

Kährikud tegutsevad paaridena koos aasta ringi, senikaua kuni elupäevi jätkub. Nad on territoriaalsed loomad, vajades urgu taliuinaku ajaks ja poegimiseks. Kährikud võivad mõnes linnaku külgkäigus vabalt allüürnikeks osutuda sest kährikud nn kaevetöödega ise ei tegele.

 

Harilik ilves ehk ilves      Lynx lynx

 

Ilveste arvukus on tagasihoidlik ja oma varjatud eluviisi tõttu jäävad ettevaatlikud kaslased enamalt jaolt märkamata. Ilveste elupaikadeks sobib metsa ja põldudega vahelduv kultuurmaastik, aga täiskasvanud isaslooma nn kodupiirkond võib küündida mitmesaja ruutkilomeetrini, millest vähemalt pool peaks olema kaetud metsaga.

 

Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

 

Septembris algas meigaste ränne, mis lõppes oktoobrikuuga. Meil pesitsenud kaelustuvide talvitumisalad jäävad lääne- ja lõunapoolsesse Euroopasse, aga mõned isendid proovivad talve ka meil üle elada.

Kaamera ette on jäänud vanalindude paar sest tänavustel noorlindudel puuduvad veel valged kaelalaigud.

 

Euroopa metskits ehk kaber     Capreolus capreolus  

 

Tänaseks on pea kõik metskitsed juba tihedates torukarvadest talvekasukates ja valge sabapeegliga. Metskitsed on koondunud segaseltsingutesse ehk nii kitsed, tänavuste talledega, kui sokud kellest osad nudid, teised ühe sarvega, mõned veel sarvepaariga…

 

Rebane ehk punarebane     Vulpes vulpes

 

Rebased saavad erinevalt kährikust oma uru kaevamisega ise hakkama, aga vahel võib mägralinnaku kõrvalkäike vaja minna. Sügisel iseseisvusid  tänavukevadised noorloomad, kes peavad leidma omale elupaiga. Varjualust võib vaja minna lausvihmade aegu, et kasukas ei vettiks ja vastu talve on hea teada kuhu pakase eest peitu minna. Vahel vajatakse varjepaika ka hädaohu korral.

Tegelikult me ei tea, miks mäger selliste juhunaabritega lepib. Mäger on nii rebasest, kui kährikust kogukam ja tugevam. Kindlasti teeb linnakuperemees vahel mõnele tüütumale külalisele „tuule alla“.

 

Nurmkana      Perdix perdix

 

Nurmkanad on paigalinnud ja liiguvad toiduotsingul seltsingutes, mis koosneb sagedamini vanalindude paarist ja tänavustest noorlindudest. Kui linde on üle tosina või rohkem nagu videost näha, võime järeldada, et koos tegutseb mitu nurmkanade pesakonda.

 

Metssiga      Sus scrofa

 

Metsigadel on kätte jõudmas aasta tähtsaim sündmus – jooksuaeg, mil pannakse alus uuele põlvkonnale. Kõrgaeg jääb jooksuajal detsembrikuu keskpaika ja siis on põhjust sündmustest lähemalt arutleda.

Sigade Aafrika katk (SAK) jõudis Eestisse 2014 aastal ja SAK-i puhangutega ollakse tänini Euroopas hädas.

Enne katku hinnati meil elutsevate metssigade arvukuseks paarkümmend tuhat isendit. Meie praegusest metssigade arvukus on hulga väiksem ja nüüdsest arvukusest saame täpsemalt rääkida peale talvist jäljeloendust.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.