Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXVII osa

Autorid

Koostas Marek Vahula

Fotod Peep Käspre ja Arne Ader

Hirvepull

Hirvepull

Sisu

Rekord nr. 483         Hirve uhked sarved

 

Punahirv         Cervus elaphus

 

Uhkeimate sarvedega hirve küttis 16. juunil 2019. aastal Hubert Delcorte Saaremaal Pärsama jahipiirkonnast.

Hirve sarve kõikide erinevate mõõtude kogusummaks oli koguni 241,91 sentimeetrit. Punahirve sarve punktisumma moodustub 15-st erinevast parameetrist, millest 9 on seotud sarve erinevate osade mõõtudega ja kaaluga ning 6 on hinnangulised.

Mõõdetakse sarvede pikkused, silma ja keskmise haru pikkused kummalgi sarvel, kibunapärja ümbermõõdud ja sarvetüve ümbermõõdud kahest etteantud kohast, n.ö. alumine ja ülemine ümbermõõt. Loetakse üle sarveharude arv, kaalutakse ja mõõdetakse sarvedevaheline laius. Mõõdud arvutatakse ettenähtud koefitsientidega korrutades punktideks. 

Hinnangulised lisa- ja miinuspunktid (max 18 lisapunkti ja max 3 miinuspunkti) antakse sarvede värvi, kibunate, sarvetippude, vaheharude ja sarvekrooni eest ning mahahindluspunktid parema ja vasaku sarve ebasümmeetria eest. Kõikide punktide summa, millest on maha lahutatud mahahindluse punktid ehk nii saadaksegi sarvede lõplik väärtus.

Loe lisaks sest hirvepulmad kestavad septembrikuus: LINK

Šaakal

Kaader on võetud Tallinna Vaba Waldorfkooli laste rajakaamerale jäänud videost Vabaõhumuuseumis

Rekord nr. 484         Suurima koljuga kütitud šaakal

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Suurima koljuga šaakali on seni küttinud Endrik Raun Saaremaalt Lümanda jahipiirkonnas 5. oktoobril 2019. aastal.

Looma koljul oli pikkust 18,34 sentimeetrit, laiust 9,78 sentimeetrit mis teeb mõõtude kogusummaks 28,12 sentimeetrit.

Kuidas šaakalid endid Eestis tunnevad?: LINK

Porkuni järv

Porkuni järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 485        Porkuni järve ainulaadsus          

Porkuni järve ainulaadsus seisneb selles, et järvest saavad alguse kaks jõge. Valgejõgi ja Põltsamaa jõgi. Kui Valgejõgi suundub järvest põhja suunas, siis  maa aluse veeühenduse kaudu Vao ürgorus saab alguse Põltsamaa jõgi voolates lõuna suunas. 

Lisaks on Porkuni järv ainulaadne ka oma nn. ujuvate ehk liikuvate saarte poolest.

Isepäine Porkuni järv: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.