Kingitusena kõigile hundisõpradele ja lambakasvatajatele sai toomapäeval valmis lühifilm karjavalvekoerte kasutamisest. Oma kogemust jagavad Karula rahvuspargi mahelambakasvatajad Liilia Tali ja Lilian Freiberg.
Tekst: Ell Sellis
Mõlemad loomapidajad on olnud varasemalt hädas sellega, et hunt käis regulaarselt nädala-paarise intervalliga ja võttis karjast, mis talle kuulus. Nüüd kui lambad käivad väljas koos karjavalvekoertega, on piirid paigas. Lambad ja koerad on elektrikarjusega piiratud koplis ning hundid leiavad saagi mujalt.
Karjavalvekoera kasvatamine kutsikast valvekoeraks on suur töö. Aega kulub aasta-poolteist vähemalt. Igast kutsikast ei saagi töökoera. Karjavalvekoer veedab kogu oma elu lammastega, talvel laudas ja/või talvisel söötmisplatsil, suvel karjamaal. Ta liigub koos karjaga; püsib aias koos lammastega; joob vett sealtsamast kust lambadki; ei vaja karjamaal kuuti, vaid varjub kõrvetava päikese eest metsatukka nagu tema karigi. Karjavalvekoer peab kuuletuma inimesele. Teda toidetakse üks kord päevas lammaste ligidal. Sööginõusid maha ei jäeta, sest nende juures võib hiljem lammastega "ütlemiseks" minna. Koer peab kogu söögi, mis talle tuuakse sealsamas kohe ära sööma. Tähtis on, et koera toidetakse erinevatel aegadel. Ei tohi juhtuda, et koer hakkab kindlal ajal värava juures ootama, sest kätte on jõudnud söögiaeg. Korralikult välja õpetatud karjavalvekoerast on kiskjakahjude vältimisel väga palju abi.
Karjavalvekoerte kasutamise tava Eestis on küllalt uus, samas kujunenud tõhusaks vahendiks kiskjakahjude vähendamisel. Lambakasvataja jaoks ei seostu kiskjakahjud alati üks-ühele maha murtud või vigastatud loomade arvuga. Kui lambad suvel igapäevaselt lauta või varjualusesse ajada, siis on kari küll hundi eest kaitstud, aga sellisel loomapidamise viisil on omad puudused. Lauta ja lauda sissepääsu juurde, kus loomad igapäevaselt viibivad, kuhjuvad väljaheited ja koos nendega kogunevad parasiidid. Tuleb teha lisakulutusi parasiiditõrjele või siis riskida sellega, et tallede juurdekasv jääb väiksemaks ja/või suureneb tallede suremus kõrge parasiidikoormuse tõttu. Samuti jääb karjateedel matkates ja öösel laudas passides tallede juurdekasv väiksemaks, kuna ühest küljest kulub rännakule energiat ja teisest küljest jäävad kasutamata kuumade suvepäevade kõige magusamad toitumisajad varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel. Karjavalvekoertega saab lambaid ööpäevaringselt karjamaal pidada.
Video valmis 2022. aastal Maaeluministeeriumi ja PRIA tellimusel, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Autoriõigus kuulub Mahepõllumajanduse Koostöökogule. Kõik autoriõigused on kaitstud. Filmi valmimist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas“ mahemajanduse valdkonna raames.
