Viimasel ajal on meedias palju kajastatud huntide ja koerte vahelisi konflikte. Tõsi, koerte murdmised huntide poolt on tänavu sagenenud. Millele aga sugugi tähelepanu ei pöörata on tõsiasi, et sisuliselt kõik murtud koerad olid ketikoerad. Koera ketis pidamine piirkonnas, kus elab hunte, on inimesepoolne riskikäitumine. Eriti kui läheduses on juba koerte murdmisi toimunud.
Video: Siim Suitsmart
Tekst: Laura Kiiroja
Eelmise nädala karjakaitsekoerte ja huntide vaheliste vaenulike kokkupuudete teemalise postituse jätkuks jagame seekord videot nende vähem vaenulikust sotsiaalsest suhtlemisest.
Tekst: Laura Kiiroja
Kingitusena kõigile hundisõpradele ja lambakasvatajatele sai toomapäeval valmis lühifilm karjavalvekoerte kasutamisest. Oma kogemust jagavad Karula rahvuspargi mahelambakasvatajad Liilia Tali ja Lilian Freiberg.
Tekst: Ell Sellis
Karjavalvekoer Lembo. Foto: Mats Meriste
Tekst: Laura Kiiroja
2021. aasta sügisel ilmus teadusartikkel, milles uuriti seoseid lammaste murdmistega suurkiskjate poolt aastatel 2010-2015 kümnes Euroopa riigis. Uuringusse kaasati riigid, mis esindaksid Euroopat geograafilise asukoha, maastiku ja sotsiaalkultuuriliste tingimuste poolest võimalikult mitmekülgselt ning kus oleks kogutud piisava detailsusega vajalikke andmeid. Valitud riikideks osutusid Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Sloveenia, Horvaatia ja Kreeka.
Noor hunt autoteel — kas hundid on julgemaks muutunud?
Foto autor: Tarmo Mikussaar
Eestis murravad hundid palju lambaid ning jahimehed ja majaomanikud kurdavad ka sagenenud koerte murdmise üle. Kas midagi on võsavillemiga juhtunud või on kõik tavapärane ja me lihtsalt ei mäleta möödunud aastaid hästi? Milline info peidab end faktide taha? Selleteemalised mured ja küsimused korjati kokku lambakasvatajate foorumilt ja allpool vastatakse neile järjekorras.
Alustuseks aga olgu öeldud Eesti huntide arvukus: eelmise loenduse seisuga oli meil ligikaudu 20 hundipesakonda. Pole ju eriti palju?
Jäätmete isoleerimine on oluline: korjuste tõttu harjuvad kiskjad ja röövlinnud toituma majapidamiste ja farmide lähedal
(Vaata ka Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate liidu kodulehte!)
1. Kiskja harjub kariloomadest toituma, kui ta omab vaba juurdepääsu loomsetele jäätmetele. Ehkki esmatähtis on ehitada kiskjatõrje aed, mis kariloomad vabast loodusest eraldaks, on sama tähtis hoida laudaelu juures tekkivad loomsed jäätmed suletult.
2. Kariloom on kiskjale lihtne ja turvaline saakloom võrreldes metsloomadega. Sel põhjusel võib saada kariloomadest kiskjate eelistatud saakloom, sest kiskja võtab sealt, kust on lihtsam. Mida rohkem pakutakse, seda kiiremini harjutakse kergema saagiga.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Müügil 9 euroga. Lisanduvad postikulud, kuid Talllinna piires saab ka järgi tulla/tuua. Kirjutage huvi korral helen.arusoo@gmail.com või saatke sõnum telefonil 5691 1921.
Pimedas öös hundisilmana särav helkur, hundinahana läikiv T-särk ja hundikarja kuulumise tunnused – plekk- ja magentmärgid – kõik on müügil rahvuslooma toetaja Olerexi suuremates kauplustes. Asko Künnapi disainitud tooted toetavad rahvuslooma kodulehte! Auu.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
