Kaitsealade sihtkaitsevööndites säilib puutumatu ürgne loodus mis kutsub vaatama puhkajaid. Kuresoo on ürglooduse raamatu objekt (viide) Soomaa rahvuspargis. Pildil soovee neeluauk Leetva rabas

Metsakategooriatega määrati metsa sihtotstarbed: hoiumetsad loodusobjektide hoidmiseks, kaitsemetsad keskkonnaseisundi kaitsmiseks ja tulundusmetsad peamiselt puidu kasvatamiseks (viide, viide). Puhkealade metsad olid kaitsemetsad, lageraiet neis ei tehtud ja sellega oli nende säilimine tagatud. Kaitsemetsade lugu on põhjalikult kirjas August Ördi (2000) raamatus (viide) „Kaitsemetsad ja nende majandamine.“ Puhkemetsade hüved ületavad puidust saadava tulu mitmekordselt ja neis kasvavad puistud noorendamist ei vaja. Hoiumetsade ja kaitsemetsade funktsioonidega arvestati maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes aastani 2008 (viide).

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) andis 2019. aastal välja kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhendi. Nende alade majandamise tüüptingimused (viide) on kahjuks lageraiepõhised (viide).

Sõnaselget kohustust uuendusraiet teha aga metsaseaduse sätetest ei tulene (viide). Uuendusraiete ja eriti ulatuslike lageraiete tehnoloogia, mis koosluse hävitab, ei sobi puhkemetsades ja teistes endistes kaitsemetsades kasutada. Säästvas metsanduses püütakse lageraiet vältida, sest sellega kaasneb looduskapitali (viide) vähenemine ja metsa keskkonnaseisundi halvenemine. Rahva poolt pakutav püsimetsandus puhkemetsades ja neis kasutatav valikraie tehnoloogia, RMK metsaülemate ja keskkonnaministeeriumi sõnul, Eestis ei ole võimalik rakendada: riigimetsades „pole võimalik ettepanekuga arvestada“. Nn „metsasõda“ sai hoogu juurde kui kodumetsades ilmusid ulatuslikud lagedad raiesmikud (viide). Puhkemetsas ei ole mõtet puistu raieküpsusest rääkida ja nende uuendamist ette võtta, kuna nad täidavad ka vana metsana kohalikele elanikele puhkemetsa mitmekülgseid hüvesid! Turu-uuringute AS küsitlus 11.1.2023: „77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana“ (viide). Kogukonnale oluline riigimets (puhkemets, kodumets) olgu kindlasti püsimets. Puhkemetsad tuleks tagasi määrata kaitsemetsadeks ja majandada püsimetsadena kus kasutatakse hooldusena parkmetsaraiet (viide, viide). Turberaietest sobivad ka häilraie ja vajadusel veerraie kui teha seda metsasõbralikult (viide); hajaliraie asemel võiks kasutada esimese järguna harvendust ja jätta tegemata viimane järk – koristusraie. Puhkemetsades lageraie ei sobi üldse, sest puistu kaotab 20-30. aastaks puhkeväärtuse; lisaks hävib raiesmikul metsakooslus ning paljud metsaliigid kaotavad elupaiga ja kasvukoha (Lõhmus, 2018). Lageraie muudab suletud metsamaastiku avatud tehismaastikuks, kus taimekoosluste areng algab otsast peale (sekundaarne suktsessioon), areng katkeb juba järgmise uuendusraie ajal ja tasakaalus metsakoosluseni (kliimakskoosluseni) ei jõua kunagi.

Puhkeväärtused on kaitstud Kurtna järvederikas mõhnastikus, maikelluke palumännikus

Puhkemetsade säilitamise ja arendamise tingimused:

·         Puhkemetsade hooldamisest uuri õpikuid: Kristiina Hellström (2010), Eino Laas (2011 ja 2019); Teejuht püsimetsandusse (2020; link).

·        Puhkemetsad täidavad rohealadele pandud ülesandeid. Oluline on inimeste tervise taastamine. Rohealad on rohevõrgustiku osa, kus säilib elurikkuse sidusus. Kohalikele elanikele on tähtis vanade kodumetsade maastiku ilu.

·         Puhkemetsad tuleb selgelt eristada intensiivselt majandatavatest tulundusmetsadest.

·         Taastada tuleb metsa juhtfunktsioone määravad metsakategooriad: tulundusmetsad, kaitsemetsad ja hoiumetsad ning need kanda üldplaneeringu kaartidele.

·         Puhkemetsi saab ja tuleb majandada eelkõige püsimetsadena (link). Puhkemetsades uuendusraied ei ole enamasti vajalikud, lageraied on puhkemetsades kohatud. Sobivateks raieviisideks puhkemetsades on parkmetsaraie, mis täidab ka hooldusraie ja metsamaastiku kujundusraie ülesandeid. Kuivades männikutes saab kasutada häilraiet.

·         Puhmarindega marja- ja seenemetsad on väärtuslikud puhkemetsad, kus pohla ja mustika õitsemise, marja- ja meesaagi tagamiseks tuleb puistu täius hoida 50…60%. Mustikas ja paljud söögiseened ei talu lageraiet.

Kahelehelise käokeele kasvukoht palumännikus Kurtna maastikukaitseala puhkemetsas

Väljavõtteid arengukavadest ja standardist:

·         Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (versioon 10.2.2023; viide):

„Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduses viibimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist.

Loome ja laiendame inimeste võimalusi Eesti looduse kogemiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtusi. Tänapäevases tervisekäitumises tuleb enam avada looduse ja tervise omavahelisi positiivseid seoseid. Suuname looduskülastust loodusväärtuste kaitset toetavalt, sh soodustades rekreatiivse taristu loomist nii kaitsealadel kui ka väljaspool kaitsealasid, eeskätt tiheasumite lähiümbrusesse. Väldime looduslike rohealade kadumist inimasumite lähistelt ning soodustame elurikaste puhkemaastike ja rohealade taastamist, loomist ja säilimist tiheasustusaladel, mh panustades erinevate tasandite planeeringutesse ja õigusaktidesse.“

·         Senini kinnitamata Eesti metsade arengukava aastani 2030 (versioon 19.1.2023 lk 22; viide) on järgmine lause: „Sobivates puistutes teatud aladel, näiteks kõrgendatud avaliku huviga ja rohealadel, tuleb soodustada lageraiele alternatiivsete meetodite (turberaie, valikraie) laiemat kasutamist.“

·         Säästva metsanduse standardis (NEPConi ajutine metsamajandamise standard Eestis. Versioon 19.12.2014; viide) on järgmised kriteeriumid, mida tuleb standardiga ühinenud metsamajandajal täita:

„5.5.2 Metsamajandamise organisatsioon peab metsamajanduse planeerimise ja teostamise käigus arvestama aladega, mis on väärtuslikud puhkuseks, seente ja marjade korjamiseks ning jahiks.

4.4.4 Suured ja keskmised metsamajandamise organisatsioonid: alad, millel on kohalikele elanikele eriline majanduslik, ökoloogiline, kultuuriline või hingeline väärtus peab kaardistama ning nende kaitseväärtused ja majandamisrežiim tuleb dokumenteerida.“

------------------------------------------------------------------------------

Omavalitsus Soomes langetas metsapositiivse otsuse

Soome lõunaosas, mererannikul paiknev 6558 elanikuga Kemiönsaare vald otsustas 21. märtsil võtta kolmandiku vallale kuuluvast umbes 270st hektarist metsast kaitse alla ning asendada lageraiemajandus oma metsades täielikult püsimetsandusvõtetega.

Säärase otsuseni jõuti Kemiönsaare valla planeeringute komisjonis päevakorras olnud vallale kuuluva metsa majandamiskava uuendamise raames. Volikogu liige Janne Salonen pani tavapärase kava kõrval lauale ka alternatiivse, loodussõbralikuma versiooni. Kõigile üllatuslikult hääletaski 9-liikmeline komisjon tulemusega 6:3 hoopis selle poolt.

Kuidas sellise looduspositiivse tulemuseni jõuti? Nimetatud teekond algas juba 2000ndate aastate alguses, mil metsase piirkonna jõulised (lageraietel põhinevad) majandusvõtted kohalikele silma torkama hakkasid. 2003. aastal alustas kohalik looduskaitseühing, Kemiönsaaren luonto ry kampaaniat metsade säilimise poolt. Palgati spetsialist valla metsade loodusväärtusi inventeerima ning leiti 19 erinevat punase raamatu ehk ohualdist liiki, mis esinevad 260 erinevas kohas. Hiljuti oli vallas uue keskkonnahoiukava koostamisega seoses läbi viidud ka elanike küsitlus, kus 77 % vastanutest olid seda meelt, et metsade kaitsmine on kas mingil määral või ka väga palju olulisem kui metsade majandamine.

Alternatiivse metsamajandamiskava komisjonile esitanud Janne Salonen nendib, et tema otsustas metsade ja looduse hoidmise poolt tegutsema asuda just vallaelanike sotsiaalmeedias peetud vestlustes selgunud mõtetega seoses. Salonen sai ka viiekümnelt erinevalt vallaelanikult kirju looduse säilitamise vajadusest. Selline kodanikuaktiivsus mõjus Salosele. Ka avardas tema arusaamu metsaökoloog Panu Kunttu, kes selgitas vallavolinikule inventuuride tulemusi, püsimetsanduse üksikasju ja loodusväärtuste olulisust. Lisaks oleks lageraiel põhinev vanamoeline metsamajanduskava olnud vastuolus valla poolt kinnitatud keskkonnahoiukavaga. Värskelt kinnitatud kavva on vald kirja pannud püüdluse saada süsinikuneutraalseks, säilitada looduse elurikkus ning vähendada toitainete pääsemist merevette.

Ökoloog Panu Kunttu, kes Kemiönsaare vallas ise elab, ütles, et vallas on loodushoiu teemadel diskuteeritud juba aastaid. Metsamajandus on olnud seal piirkonnas niivõrd jõuline (lageraiepõhine), et esialgu ükskõiknegi kodanik on mõistnud sekkumisvajadust. Hiljutise positiivse tulemuse taga on aga lugematu hulk kohtumisi, kampaaniaid, petitsioone, matku, ettekandeid, seminare, ajaleheartikleid ja palju muud. Samas on positiivne eeskuju nakkav - valla suurim metsaomanik, rootsikeelset kultuuri edendav fond nimega Konstsamfundet, kel on metsa vallast 20 korda enam, on hiljuti otsustanud jätkata ligikaudu neljandikus oma metsadest püsimetsandusega ning võtta kaitse alla sel aastal umbes 100 hektarit maad. Salo koguduski, samuti metsaomanik, otsustas täielikult üle minna püsimetsandusele.

Allikas: https://www.hs.fi/kotimaa/turku/art-2000009480378.html

-------------------------------------------------------------------------------------

Allikad ja täiendavat lugemist:

Hellström, K. Maastikuhooldus. Tallinn, 2010.

Lõhmus, A. Lageraiepõhise metsamajanduse mõju ohustatud elustikule ja selle leevendamise võtted. — Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Tartu, 2018: 236-251. (Link)

Keppart, V. Raieliikide valikust ja rakendamisest puhkemetsades. Looduskalender, 13.1.2023. (Link)

Laas, E. Pargiraied. — Dendroloogia ja pargindus. Tartu, 2019: 600-622.

Laas, E. Metsarekreatsioon. — Metsamajanduse alused. Tartu, 2011: 576-605.

Meikar, T. Meie metsa lugu: Kas metsal oli otseselt mitterahalisi väärtusi? Maaleht, 30.8.2018. (Link)

Õiguslikud analüüsid: RMK peab riigimetsa majandamisel eri väärtuste ja kohalike kogukondadega rohkem arvestama. ELF, 16.03.2023. (Link)

Teejuht püsimetsandusse. Koost: L. Remm, L. Kuresoo, M. Rünkla. 2020. (Link)

Örd, A. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu, 2000. (Link)