Eelmise nädala karjakaitsekoerte ja huntide vaheliste vaenulike kokkupuudete teemalise postituse jätkuks jagame seekord videot nende vähem vaenulikust sotsiaalsest suhtlemisest.
Tekst: Laura Kiiroja
Karjakaitsekoeri kasvatatakse viisil, mis võimaldab nende vermumist lammastesse, mille tulemusena tajuvad nad lambaid enda karjana. Huntidesse peaksid loomult väga territoriaalsed karjakaitsekoerad teoorias alati vaenulikkusega suhtuma, tajudes neid ohuna ja valdustesse sissetungijatena. Kuid erandid kinnitavad reeglit ning elu ei ole alati must-valge (videopildi värvigammale vaatamata).
See sama CanOvise projekt, mille raames Prantsuse Alpides karjakaitsekoerte efektiivsust uuriti ja mille üht videot karjakaitsekoerte tööst teiega eelmisel nädalal jagasime, on kokku pannud ka termokaamera abil tehtud video erinevatest olukordadest, kus huntide ja koerte vahel on oodatust soojemad või vähemalt neutraalsemad kokkupuuted. See on info, mida enamasti ei teata ega jagata, kuid mida vahel paraku esineb ning seetõttu oleks kasulik teada.
Video jälgimisel aitavad järge pidada sümbolid: koerad on kandilise ja hundid kolmnurkse märgisega. Näiteks on näha kokkupuude ühe koera ja ühe hundi vahel, kus eemale peletamise asemel üksteise suhtelist lähedust üsna hästi talutakse. Hunt siiski lambakarjale lähemale ei tihanud minna, nii et järelikult oli juba karjakaitsekoera kohalolust kasu. Eks see ole ka mõistetav, et päris kaklust soovitakse võimalusel vältida …eriti kui saab ilmagi hakkama.
Samuti on kaamerasse jäänud olukord, kus hunt ja koer üksteist mängule kutsuvad! Selline asi ei ole ühele endast lugupidavale karjakaitsekoerale kindlasti paslik, kuid eks vahel ole vahva mängida mõne kaaslasega, kes sinuga sama “keelt” räägib. Viimases klipis on aga näha, kuidas kaks hunti üht koera uudistavad. Koer seisab kindlalt paigal ning see on ka tark otsus. Kahe hundi vastu üks koer ei saa ning tulistjalu põgenemine tooks kahtlemata kaasa tagaajamise ja tõenäoliselt ka vigastustega kakluse, mille kaotajaks jääks koer. Paigalpüsimine ja rahu säilitamine oli tark strateegia ning olukord päädis huntide rahuliku lahkumisega.