Tedre lumepesa

Teder        Lyrurus tetrix, varasemalt Tetrao tetrix

Tedreseltsinguid võime sagedamini kohata kui lumikate maa katab ja seda sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel, sest suurte lindude talviseks toiduks on nii kaseurvad kui -pungad. Raagus kased ei paku tetredele varju, aga seltsis toimetamine, kus ka tänavusuvised noorlinnud tagab varase ohu märkamise kindlamalt (vaata all olevalt videolt mis on salvestatud keskpäeva paiku).  

Pistab, et teder on öö lumes veetnud ja sinna tähisegi jätnud

Lund on Alutaguse lagedal alal, kus ümbruskonda hea kontrollida, vähemalt veerand meetrit. Külmematel öödel langeb termomeetri näit alla kümne külmapügala. Ilmad on tuulised olnud, mis lisab omakorda veel tuulekülma ja nõnda sobib veidi soojem lumekoobas nii ööbimiseks kui päevaseks puhkuseks ehk siis peale hommikust toitumisringi.

Hõlbustamaks libedatel puuokstel toitumist, kasvasid juba sügisel nii tetrede kui metsiste varvastele sarvjad narmad, mis kaovad kevadel koos lume sulamisega ja selline talveoludega kohastumine on lindude seas täiesti ainulaadne. Sellised naastud aitavad suurtel lindudel lumel liikumiseks kandepinda suurendada ja hõlbustab lumme kaevumise. Isas- ja emaslindude välimuse erinevusi oleme varemalt tutvustanud ja eks kevadise tedremängu ajal pakub nimetatu rohkem huvi.

Varasemalt salvestatud videol teguseb talvine tedreseltsing oma toitumisala kõrval

Vahel lendab tedreseltsing toitumiseks mõnele lähedal paiknevale orasepõllule, aga vaid siis kui metskitsed on põllul toitudes sealt laiguti lume ära kraapinud.

Meil on tetrede arvukus vähenenud ja seda ei ole mõjutanud rebaste, kährikute, metsnugiste jt arvukus, vaid ka tetrede elupaikade kadumine ehk suured kuvendudtööd ja metsatööde käigus aluspinna lõhkumine rasketehnikaga.

Tetrede vaatlused: LINK