Kujutage ette, et peate nälja leevendamiseks murdma endast enam kui 15 korda suurema saaklooma, kasutades ainult oma hambaid!
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Deby Dixon, 2024
Just seda tähendab kriimsilma jaoks oma kiskjasuutlikkuse ülemise piiri kompimine. Piison on hundi kõige suurem saakloom. Hundi ainsaks relvaks on aga hambad ja tugevad lõuad. Niisuguste küünistega, nagu need on võsavillemil, pole saaklooma murdmisel küll midagi peale hakata.
Antud kaader on filmitud tänavu ühe veebruarikuise lumetormi ajal Yellowstone’i rahvuspargis (USA). Seitsmepealine Shrimp Lake´i hundikari leidis piisonite hulgast nõrga lüli, kelleks seekord oli täiskasvanud pull (ilmselt vanem, vigastatud ja/või haige). Niisugune piisonihärra kaalub kohalike ekspertide hinnangul umbes 1500 lb ehk 680 kg. Täiskasvanud hundid on sealkandis suts suuremad kui meil ja kaaluvad ligi 45 kg.
Sestap pole imestada, et täiskasvanud piisoni edukas jaht nõuab kahtlemata hundikarja koostööd ning võib kesta tunde. Näiteks ligi 12-tunnised piisonijahid pole mingi haruldus.
Tegu on mõlemale osapoolele väga raske ja ohtliku olukorraga. Põdra- või piisonijahil võivad hundid saada tõsiseid vigastusi: murtud ribid, koljuluumurd, väljalöödud hambad… Videoski on näha, kuidas piisonid ennast kaitsevad: virutades huntidele tagajalgadega hoope, puksides teravate sarvedega ja isegi esijalgadega trampides. Antud juhtumi puhul tundus piisoni kaitsestrateegia töötavat. Vahepeal said kriimsilmad küll hammastega tal tagakintsust kinni, kuid muus osas kiskjate edu näha polnud. Suuresti just tänu sellele, et piisonile tuli appi tema kari (milles olevat veel olnud umbes 20 pulli), jäid hundid seekord pika ninaga. Kui väljavalitud piisonihärra oleks üksi viibinud, oleksid hundid ilmselt võitluses peale jäänud.
Ei ole lihtne see hundielu. “Rootsi lauas” einestamisest pole metsikus looduses juttugi. Kõhu täis saamiseks näevad hundid ränka vaeva, riskides tervise ja eluga.
Allikas:
https://www.facebook.com/
Teated
