Laanepüü        Tetrastes bonasia

Laanepüüd on vanade metsade asukad, kes ei toimeta metsa servaaladel ja väldivad ka metsalagendikke. Isaslinnud tegutsevad omale paarilise otsimisega, et siis paarile koduala hõivata. Tuulevaiksete ja ilusate sügisilmadega võime metsas kuulda laanepüüde peenikest vilet. Täiskasvanud laanepüüd on paigalinnud ja liiguvad seal vaid paari kilomeetri raadiuses ringi.

Laanepüüdele sobivateks elupaikadeks mandril on segametsad, kus kasvab kuusnoorendik, aga ka männi-segametsad või soisemad metsad, meie suursaartel laanepüüd ei elutse.

Laanepüü

Tänavuste noorlindude sulestik sarnaneb juba vanalindudele omale. Meie metsade pisemad jaarvukamad kanalised, laanepüüd, on pisikese pea,aga jässaka kehaga linnud.

Isas- ja emaslinnud paistavad silma sarnase suurusega ja nende kaal jääb alla poole kilo: kehapikkust alla neljakümne sentimeetri ning tiibade siruulatust poole meetri ringis.Laanepüüde hall seljasulestik on kirjatud tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Alapool heledam, mida omakorda kirjavad must-kastanpruunid laigud. Tiivad ja lindude küljed roostepruunide laikudega, saba tipus võime märgata mustjat ristvööti.

Laanepüüde jalad on pruunikashallid ja nende varbaid katavad talvisel ajal narmad sarnaselt teistele suurematele metsakanalistele, et oleks hõlpsam püsida puude jäätunud okstel.

Isaslinnu kurgualusel võime märgata valges raamistuses suur musta laiku ja silmade kohal erepunast kulmutriipu ning muidugi kuklatutti. Silmavärv on kõigil punakaspruun ja pisike nokk musta värvi.

Emaslinnu kurgualune on valkjas ja kuklatutt vaevu aimatav ehk kogu sulestik paistab veidi kahvatumana.

Laanepüüde arvukuseks hinnatakse sügisel sajale tuhandele isendile, aga nende arvukust kahandab kaasaegne metsamajandus lageraiete, okaspuude monokultuuride ja raieringi lühenemisega.