Videos näitavad oma jooksuoskust inimestega sotsialiseeritud loomaaiahundid Saksamaal Wildenburgi loomapargis.
Tekst ja video: Laura Kiiroja
Sportlaslikest võimetest rääkides on hundid tuntud oma pikamaajooksja võhma poolest. Nende kitsas rind ja pikad jalad on pikamaajooksuks lausa loodud. Ka nende üheks peamistest jahistrateegiatest on saaklooma tagaajamine, kuni too väsimusest kokku kukub. Nii peavad nad sageli jahti näiteks metskitsele.
Mida aga vähem teatakse, on tõsiasi, et ka sprindis ei ole hundid sugugi kehvad. Nimelt suudavad hundid lühikesi vahemaid joosta kiirusel 58-61 km/h! Kuigi meie metsade suurte kiskjate sprindivõistlustel jääb võitjaks siiski ilves, on hundil auväärne teine koht - karule teeb ta igal juhul silmad ette.
Võrdluseks veel, et keskmine “niisama rändamise” kiirus huntidel on umbes 8 km/h.
Lisaks jooksule on hundid üllatavalt tugevad ka ujumises. Kõik kriimsilmad suudavad nii toidu-, territooriumi- kui kaaslaseotsinguil suhteliselt pikki vahemaid ujuda. Eriti kuulus on oma ujumisoskuse poolest aga Kanadas Briti Columbia provintsi rannikul elutsev hallhundi alamliik, keda nende pooleldi merelise eluviisi tõttu nimetatakse rahva suus merehuntideks. Nemad toituvad suures osas just kaladest, rannikul leiduvatest mereandidest, kuid ka hüljestest ja suuremate mereelukate korjustest. Ühe sealse hundi ujumisdistantsiks mõõdeti üle 12 km. Pöörane!
Jääb huntidel vaid rattasõit selgeks õppida ning seejärel võib nad triatlonile kirja panna!
