Vaatame Eesti loodusrekordeid

Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.

Head lugemist kõigile !

Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 525       Suurimad püütud kuldkogred

Koger ehk harilik koger, kuldkoger       Carassius carassius

Koger ehk kuldkoger võib kasvada päris suureks kalaks mida püütud kogred ka kinnitavad.

Rekordkalu:

2,4 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Pikkjärvest 2002. aastal.

2,35 kilogrammi (kala pikkuseks 45 cm) ja püütud Endla järvest 2005. aastal.

Koostas Marek Vahula

LK tõmmis veebikaamerast ja fotod Wikimedia Commons

Niisakala vähemärgatava alalõua konksjätkega. LK veebikaamera tõmmis

Rekord nr. 522       Suurimad püütud jõeforellid

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kalameeste ihaldusobjekt ei kasva just sageli suureks kalaks. Ometi on püütud ka väga suuri isendeid.

Rekordkalu: 

9,2 kilogrammine isend püüti Tille ojast 1929. aastal.

Koostas Marek Vahula

Fotod ja joonis Wikimedia Commons

Euroopa angerjas

Rekord nr. 519        Suurimad püütud angerjad

Euroopa angerjas       Anguilla anguilla

Angerjas oli pikka aega kalameeste poolt ihaldatud saak kes  harva suureks kasvas sest pidid täiskasvanuna siirduma Sargasso merre kudema. Selle teekonna pikkus ületab viit tuhandet kilomeetrit.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Eesti teadlaste leitud emane isend. Foto: Erki Õunap ja Villu Soon

Rekord nr. 516         Uus suurliblika liik maailma jaoks

Nola estonica

2021 aastal avastati Eestist maailma jaoks täiesti uus suurliblika liik, kes sai nimeks siis Nola estonica. Liigi avastasid ja määrasid Erki Õunap ja Toomas Tammaru. Tegu on kogu maailm jaoks täiesti uue liigiga, keda varasemalt ei ole meil tuvastatud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Mullutu-Suurlaht. Pildistas Henn Timm

Rekord nr. 513         Meie suurim jäänukjärv

Eesti suurim rannatekkeline järv ehk jäänukjärv ehk reliktjärv on Mullutu-Suurlahest tekkinud Mullutu laht ja Suurlaht, mis võivad kõrge veeseisu korral olla kuni 36 km2 suurune ning madala veeseisuga kõigest 10 km2.

Jäänukjärv on tekkinud kahe suure lahe Mullutu ja Suurlahe ühinemisel. Väiksemaid rannatekkelisi järvi on meil päris arvukalt.

Mullutu ja Suurlahest EE-s: LINK

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Leethiir ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 510         Meie levinuimad imetajad

Harilik leethiir ehk leethiir        Myodes glareolus

Eesti imetajate levikuatlase järgi võiksid meie kõige levinuimad imetajad olla: leethiir, põld-uruhiir ja mutt.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mustvaerad rändel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 507         Meil mittepesitsevate lindude arvukaimad läbirändajad

Mustvaeras     Melanitta nigra    

Koostas Marek Vahula

Fotod WikipeediA ja Arne Ader

Abies alba

Rekord nr. 504       Milline okaspuu on meil püstiste käbidega?

Nulg          Abies

Nulud on männiliste sugukonda kuuluvad igihaljad puud ja maailmas võiks neid olla umbes viiskümmend liiki.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Harilik paakspuu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 501        Puu kellel on enim rahvapäraseid nimesid

Harilik paakspuu         Frangula alnus