Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.

Vaade Palmse mõisast Ilumäe poole. Autor Anne Kaldam, 23.09.2010

Rekord nr. 49. Pikim Allee. (Palmse-Ilumäe).

Eesti pikim allee on Palmse mõisa juurest Ilumäe kabeli juurde viiv allee. Seda kogupikkusega 4,2 kilomeetrit. Allee istutati juba Palmse mõisnike, Pahlenite ajastul.

Paekalju. Ontika ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 50. Kõrgeim klindiserv.

Põhja-Eesti paekallas saavutab suurima kõrguse Ontikal - 56 meetrit.

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Rekord nr. 28. Põhjapoolseim konnakotka pesa. 

Eesti kõige põhjapoolseim väike-konnakotka pesa asub Joaveski külast mõned kilomeetrid põhja pool. 

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Eesti suurim punase tamme salu, umbkaudu 300 puuline asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas sinna 1918 aasta lehekuus Neeruti mõisa viimane parun.

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Rekord nr. 22. Pikimad oosid.

Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.

Kaljukotka poeg pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 23. Vanim kotkapesa on ca 75 aastat puus püsinud Sirtsi soo kaljukotka pesa.

Rekord nr. 19. 34 järvesaart Endla järvel.

Endla järves, Jõgevamaal on kokku 34 saart. Sellega on tegemist Eesti kõige saarterikkaima siseveekoguga.

Jõhvikas ja turbasammal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 20. Väikseim raba.

Rekord nr. 16. Suur linnuparv

2009 aasta kevadmatkal ümber Viimsi poolsaare maandus lehekuu lõpus õhtuks Lännemäe lahte 7500 isendiline segaparv hanedest-lagledest. Tegu on isikliku vaatlusrekordiga.

Ruhnu rannik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 17. 3400 kilomeetrit läbimatkatud rannajoont

Rekord 13. Kauneim metsisemäng

Maailma kauneim metsisemäng asub Lahemaa Rahvuspargis Juminda poolsaarel, niinimetatud  Majakivi mängus. Metsis ei alusta seal sageli mitte puuladvas, vaid hoopis rändrahnul. Ja lõpetab lõpuks maas. Vahetevahel kasutab ta maapinnale tulekuks ka ronimisredelit.

1996 aasta lehekuu lõpus Kadrioru Saksa Gümnnaasiumi 5. b klassile Lahemaa ekskursiooni tehes, tõid lapsed kivi pealt mulle näidata pihukeste peal korjatud metsisejunnikesi, mis saladuse ilmsiks tõi. Hiljem läksin fakti kontrollima ja maailma ilusaim metsisemäng saigii avastatud sedasi.