Väike-Loosalu järv. Pildistas Ivar Leidus, VikipeediA

Rekord nr. 429        Suurim laukajärv

Eesti suurim laukajärv on Väike-Loosalu järv, Kõnnumaa maastikukaitsealal. Eesti suurima laukatekkelisel järvel on seljataga pikk ajalugu. Tänapäevane pindala on järvel 3,4 hektarit. Väike-Loosalu järv asub Raplamaa südames. Rabarohkel Eestimaal on laukajärvi omajagu.

Esna kopratamm (vasakul) ja pesa (paremal) 2018. aasta märtsis. Foto: Ingmar Muusikus

Rekord nr. 430        Pikim kopratamm

Rekord nr. 426         Suurim imetajate pesakond

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides 

Suurima järglaste arvuga pesakond võib meie imetajatest olla kährikutel - kuni 16-18 poega. Nendest rohkem järglasi ei suuda anda meil mitte ükski teine imetaja. 

Kährik-hea kohaneja: LINK

Rekord nr. 423       Narva juga

Nii Eesti, kui Baltimaade võimsaim on Narva juga, mis on oma IWC indeksi (5,8) poolest Euroopas 4. – 5. kohal.

Euroopa võimsaim (IWC 6,7) on Reini jõel Šveitsis olev Rheinfall, mille joaastangu kõrgus on kuni 24 m ja keskmine vooluhulk 370 m3 tunnis. Pea sama sageli on võimsama joa tiitlilt pakutud ka Islandil Jökulsá á Fjöllumi jõel  asuvale Dettifossi joale, mis oma keskmiselt võimsuselt (IWC 6,3) jääb küll Rheinfallile alla, kuid tipphetkedel on peamiselt sulavetest toituva 45 m kõrguse Dettifossi võimsus konkurendi omast tublisti üle.   

Vaade Tärivere mäel asuvast tornist Iisakule

Rekord nr. 420         Eesti kõrgeim oos

Eesti kõrgeim (47 m jalamilt) on Tärivere (Iisaku) oos ligi 40 km pikkuses Kose – Illuka - Iisaku oosiahelikus.

Tärivere oosi lael oleva Majakamäe kõrgus on 94 meetrit üle merepinna, kui oosi jalam on samal ajal tasemel 47 meetrit. Jääajast sündinud oose on meil nii suuremaid, kui väiksemaid ja nad ei hiilga just suure kõrgusega. Kõrgeimaks nende hulgast ongi Tärivere oos. 

Alutaguse maastikud: LINK

Rekord nr. 421           Tektoonilised rikked

Vredeforti kuppel, kosmosest vaadatuna. Foto VikipeediA 

Meteoriidikraatrid

Maailma meteoriidikraatrite andmebaasis on kirjas 190 meteoriiditekkelist struktuuri.

Vredefordi impaktstruktuur, mis asub Lõuna-Aafrika Vabariigis ja on ligi 2 miljardit aastat vana, on neist suurim umbes 300 kilomeetrit läbimõõduga.

Eesti kuni seitsmest võimalikust meteoriidikraatrist-impaktstruktuurist on sellesse andmebaasi kantud neli: Neugrund, Kärdla, Kaali ja Ilumetsa. 

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus

Rekord nr. 417        Hiidpangased merepõhjas

Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.

Rabakivi ehk rabakivigraniit, foto VikipeediA

Suurimad magmakivimite kehad

Märjamaa rabakivi massiiv (u 775 km2) koos väiksema (90 km2) Kloostri massiiviga moodustab Eesti suurima rabakivimassiivi (865 m2).

Saaremaa lääneosas ja sealt läände ning lõunasse jääva u 5000 km2 suurusel alal levib kristalses aluskorras hiiglaslik (u 50 000 km2) Riia rabakivimassiiv.

Magmakivimid on eestlastele suhteliselt vähetuntud ja nende seast suurimad samuti. Siinne rekordijutt aitab nendega pisutki tuttavamaks saada.

Eesti suurimad rändrahnud:

Kvartsporfüür, tardkivim. www.kivid.info

Rekord nr. 411       Noorimad kivimid

Noorimateks kivimiteks Eesti kristalses aluskorras on u 1,55 miljardi vanused Undva kvartsporfüürid, mis on tekkinud lõhedest välja voolanud laava kiirel tardumisel. Oma olemuselt on need tardkivimid väga sarnased Läänemere põhjas avanevatele Läänemere kvartsporfüüridele.

Rekord nr. 412       Noorimad aluspõhja kivimid

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

Rekord nr. 409        Arbavere puursüdamike kogu

Arbavere puursüdamike kogu on Eesti suurim.

31.10.2017. aasta seisuga oli seal riigi omanduses 25660 puursüdamiku kasti kogu, südamike kogupikkusega 120 000 meetrit. Teist sellist puursüdamike kogu Eestis rohkem ei leia, kui Arbavere geoloogide välibaasis.

Väiksemaid puursüdamike kogusid on meil teisigi, kuid mitte nii suurt kui Arbaveres. Puursüdamike kogumist alustati seal juba pikki aastakümneid tagasi.

Puursüdamike ajaloost: LINK

Vanimad kivimid

Meie planeedi vanima teadaoleva kivimi Acasta Gneissi fragment. Viini loodusloomuuseumis. Foto: Wikimedia  

Maailma vanimaks kivimiteks (u 4 miljardit aastat) on Kanada Loodeterritooriumilt leitud Acasta gneisid. Acasta gneisside vanus on määratud kivimis leiduvate tsirkooni kristallide järgi. Üksikjuhtudel on tsirkooni kristallide vanus Acasta gneissides kuni 4,2 miljardit aastat.