Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Rekord nr. 136

Kõige raskemate sarvedega metskitse küttis aastal 2016 Viljandimaalt Viiratsi jahipiirkonnast Mati Koger ja sarvede kaaluks oli 691 grammi (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 137

Kõige pikema parema sarvega metskitse küttis aastal 1995 Andres Lillemäe Lääne-Virumaalt ja sarve pikkuseks oli 32,8 cm.

Rekord nr. 133

Kõige suurema koljuga hundi küttis 1994. aastal Ivar Kanter Läänemaalt. Kütitud looma kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 44,79 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr. 134     

Kõige pikema koljuga hundi küttis 1986 aastal Rein Veskimägi Raplamaalt. Kolju pikkuseks oli 29,14 cm.

Rekord nr. 135

Kõige laiema koljuga hundi küttis 1995. aastal Eero Herdoja Pärnumaalt. Kolju laiuseks mõõdeti 16,52 cm.

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx

Rekord nr 130.       

Suurima koljuga ilvese küttis aastal 1987 Jaan Liiv Pärnumaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summaks oli 28,99 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 131.       

Pikima koljuga ilvese küttis Voldemar Kits Harjumaalt aastal 1985 ning kolju pikkuseks oli 17,24 cm.

Rekord nr 132.       

Rekord nr 127.

Suurima koljuga kobras kütiti 2016. aastal Raplamaal, Peeter Viilu poolt. Kolju pikkus oli 16,51 cm ja laius 11,64 cm ning mõõtude summa 28,15 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Pruunkaru ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr 128.

Laiema, aga ka suurima koljuga pruunkaru küttis 1993. aastal Ants Pehk Järvamaal. Kolju laiuseks mõõdeti 26,49 cm. Sama kolju pikkuse ja laiuse kogusumma oli 67,46 cm.

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

Rekord nr 124.

Suurima koljuga kährikkoera küttis 2012. aastal Jüri Kaju Saaremaalt. Kolju pikkuse ja laiuse summa oli 21,69 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 125.

Pikima koljuga kährikkoera küttis 1994. aastal Jõgevamaal. Viljar Saar. Kolju pikkuseks oli 14,03 cm.

Rekord nr 126.

Rekord nr 121.

Suurima koljuga rebane kütiti 1988 aastal Vahur Sepa poolt ja kolju pikkuse ja laiuse summa oli 25,74 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 122.

Pikima koljuga rebase küttis aastal 2014 Viljandimaal Andrus Sarapuu ja kolju pikkuseks oli 16,89 cm.

Rekord nr 123.

Laieima koljuga rebase küttis aastal 2016 Aivar Kokk Saaremaalt, Salme jahipiirkonnast. Kolju laiuseks oli 8,99 cm.

Söe võõrpuuliikide seemla (värvitud ala) Maa-ameti kaardirakenduses. Kollase joonega metskonna haldusala, mis ei hõlma kõiki seemla puude kasvuala.

Rekord nr. 117. Söe arboreetumis asub Eesti ainuke võõrpuuliikide seemla

Arboreetum asub Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Tõrve ja Kassivere külas. Ala pindala on 114,6 hektarit ja see on looduskaitse all. 

Rekord nr. 114. Suurim jões paiknev saar                    

Suurim jõe saar on12 hektari suurune ja asub Pedja jõel, Jõgeva lähistel, metsakatsejaama külje all.

Loe Pedja jõest lisaks: LINK

Kurtna Valgejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 115. Meie suurim järvestik

Rekord nr. 112.   Eesti veel kõige metsasem ja inimesteta piirkond - Alutaguse madalik.

Alutaguse madalikul on suurim Eesti metsasus, 78 % ning kultuurmaastikku on vaid 8 %.

Loe lähemalt: LINK

Rekord nr. 113.    400 kilomeetrine matk mööda kubermangu piiri.

Matkasportlane Joosep Tammemäe matkas 21. kuni 31. märtsini 2017 aastal piki endist kubermangu piiri Tõstamaalt Peipsini, valmistudes sellega EV100 juubeliperioodi avasündmusteks. 

Vaata ERR-i videot: LINK

Täiendus rekordile nr. 111. Nurmkanapaaril 19 poega

Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.