Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Viirelaid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 469        Meie saarte arvukus

Eestis on 2355 saart ja väikeriigi kohta on selline number vägagi suur. Enamus nendest asuvad Lääne-Eestis Väinameres. Põhjarannikul on saared vähearvukamad. Pindalalt pole meie saared mitte just väga suured ehk pigem on tegu väikesaartega. Nende seas oli meresaari 2015. aasta seisuga 2222 saart, laidu ja rahu. 

Eesti väikesaared: LINK

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Sindi park. Foto VikipeediA

Rekord nr. 466          Eesti parkiderikkaim linn

Parkiderikkaimaks linnaks on väikelinn Sindi.

Sindi alevikus 47 hektaril on 23 parki, mis on Pärnu jõega on ühendatud linna suurim rohevõrgustik. Selle kallastel asuvad Kirikupark, Sõpruse park ja Dendropark.

19. sajandi keskpaigast ja teisest poolest pärinevad vanemad puud ja mitmed sõidurajad Kiriku, Vabriku, Hirveaia, Kooli ja Klubi pargis.
Esimene haljasala rajati 1834. aastal pärast kangavabriku valmimist. Välismaalt saabunud spetsialistide hulgas oli ka koolitatud aednik. Linnaplaneeringuga määrati hoonete, teede ja parkide paigutus. Hollandist toodud pärnad istutati kolmele rajale ja rajati kolmehektariline park.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Asukoht Lahemaa rahvuspargis

Rekord nr. 463          Eesti suurim allikasoo

Suurimaks  allikasooks on Koljaku-Oandu allikad Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas.  

Sellist neli kilomeetrit pikka ja sadakond meetrit laia allikasood me mujalt Eestist ei leia.

Loe lahemaa allikatest: LINK

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rabamännid (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 461         Meie levinuim puu

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

Levinuim puu meie metsades on harilik mänd. Samuti kõige arvukam puuliik meie metsades seda kuuse ja kase ees seega ühe tähtsaima puuliigiga metsanduslikus mõttes olles oluline puidutööstuses.

Mändi kohtame rabadest kuni mererannani välja.

Koostas Marek Vahula

Hallvares. Tallinna loomaaed. Foto Arne Ader ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 458         Eesti linnurikkaim linn

Eesti kõige linnurikkaim linn on Tallinn ja seda just linnalinnuvaatluste põhjal.

Tallinnas on kohatud vaatlustel kuni 88 liiki lindes.

Näiteks 2019. aasta linnalinnuvaatluste põhjal kohati Haapsalus 78 liiki, Tallinnas 74 liiki ja Kuresaares 71 liiki linde. 2021. aastal kohati Tallinnas 88 liiki, Haapsalus 78 liiki ja Tartus 76 liiki linde. Tänavu märtsi lõpus toimunud linnuvaatluse tulemusel oli Haapsalus 71 liiki linnalinde ja Tallinnas samuti 71 liiki linde.

Koostas Marek Vahula

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Rekord nr. 455       Põline merikotkaste pesapaik

Teadaolevalt põliseim merikotka pesapaik asub Matsalu Rahvuspargis. Teated alates aastast 1887. Pesapuu on küll vahetunud kuid pesapaik on ikka samas kohas.

Eesti Loodus. Merikotkas: LINK

Koostas Marek Vahula

Foto Arne Ader

Rekord nr. 452        Meie kõige lühem jõgi

Eestimaal on väga palju jõgesid ja enamasti ongi nad lühemat sorti. Täpsemat fakti on raske esile tuua, et Eesti on lühikeste jõgede maa kus voolavad paljud suhteliselt lühikesed jõed. Nii ongi raske täpset piiri tõmmata kus lõppeb oja ja algab jõgi.

Vaade Saadjärvele. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 453        Saadjärvest

Koostas Marek Vahula

Foto Arne Ader

Narva jõgi. Kuningaküla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 450        Meie kõige laiem jõgi

Kõige laiem jõgi on Narva jõgi ja võib olla laiemates jõelõikudes isegi kuni ühe kilomeetri laiune. Narva jõe laius oleneb nii veeseisust, kui aastaajast.

Lugemiseks Narva jõest: LINK

Puukooli FB lehelt

Rekord nr. 451        Meie suurim ümberistutatud puu

Selleks on Neeruti mõisa jõulupuu, mis istutatud mõisaparki 2019. aasta septembris.

Koostas Marek Vahula

Kooru järv 2004. aastal. Pildistas H. Timm. EMÜ kogust

Rekord nr. 447       Kõrgeim temperatuur siseveekogus        

Kõrgeima mõõdetud veetemperatuuri andmed Kooru järves andis Ingmar Ott. Rekordiks mõõdeti 28,7 kraadi. Kooru järv on rannajärv Põhja-Saaremaal.

Teiseks kõrgeimaid soojakraade 28, 5  on mõõdetud Loosalu rabajärves ja 28 kraadi Kirikulahes, mis on rannajärv Hiiumaal. Neljandal kohal on 27,6 kraadiga Nohipalo Mustjärv.

Kuumematel suveperioodidel võib meie järvede veetemperatuur  tõusta päris kõrgele.

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.

Kärestik on liitprofiilne ehk koosneb põhikärestikust ja madalvoolusängist, mis tähendab, et veevaesel ajal „koondub“ kogu jõe vooluhulk Sindi poolsel jõekaldal paiknevasse madalveesängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle uputama, liikudes järk-järgult Sauga kalda poole.