Vaatame Eesti loodusrekordeid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pooppuud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 359    Kõrgeim pooppuu

Pooppuu        Sorbus intermedia

Pooppuu suurte kasvukõrgustega ei hiilga ja tavaliselt jääbki tema pikkus vaid 6-8 meetri vahemikku.   

Meie rekordpuu kasvab Tallinna Hirvepargis. Puu kõrguseks on 20.0 meetrit. Mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Teisel kohal on 18,5 meetri kõrgune pooppuu Saaremaal Torgu kandis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 356    Kõrgeim harilik saar

Harilik saar         Fraxinus excelsior

Meie harilik saar võib heades kasvukohtades kasvada kuni 30 meetri kõrguseks.

Rekordpuudeks olid 31,5 meetri kõrgune harilik saar, mis kasvas Pärnumaal Audru pargis, mille mõõtis T  Aja 2000. aastal.

Teisel kohal oleva puu kõrguseks mõõdeti 29,8 meetrit, mis kasvab Ida-Virumaal Mäetagusel.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

Harilik jalakas       Ulmus glabra

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pärn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 350    Kõrgeim harilik pärn

Harilik pärn ehk lõhmus või niinepuu      Tilia cordata

Meil tavaline harilik pärn pürib meelsasti kõrgustesse.

Meie kõrgeim pärn on 37,5 meetrine ja kasvab Valgamaal Sangaste lossi parkmetsas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Rekord nr. 347    Kõrgeim harilik mänd

Harilik mänd ehk pedajas        Pinus sylvestris

Meie levinuim okaspuu kasvab metsades tavaliselt kuni 40 meetri kõrguseks. Mändide iga sõltub kasvutingimustest ja küündib Eestis kuni 400 aastani.

Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 meetrit kasvab Põlvamaal Ootsipalus. Puu kõrgust mõõdeti täpismeetodil 2017. aastal.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja Henrik Relve

Türnpuu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 344    Jämedaim harilik türnpuu

Harilik türnpuu        Rhamnus cathartica

Eestis kasvab tavaliselt harilik türnpuu, kas kõrge põõsana või harvemini madala puuna, kuid puuna kasvades võib tema tüvi olla üpriski jäme.

Rekordpuu tüve ümbermõõt on 130 sentimeetrit (mõõdetud 0,8 meetri kõrguselt). Puu kasvab Tallinnas Neitsitorni esisel bastionil. Hendrik Relve mõõtis puud 2000. aastal.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Toomingas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 341    Jämedaim harilik toomingas

Harilik toomingas       Prunus padus

Meil pärismaine harilik toomingas on levinud üle Eesti, kuid ei ole sealjuures väga arvukas. Eestis leidub suuri toomingaid enamasti just tihti vanades taluõuedes. Jämedaimate puude tüve ümbermõõt ulatub üle kahe meetri.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Pooppuud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 346        Meie jämedaim pooppuu kasvas Saaremaal

Pooppuu        Sorbus intermedia

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Puurmani vana mändi kutsutakse Jaani-Hansu männiks

Rekord nr. 340    Jämedaimad harilikud männid

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

Harilik mänd on meie levinuim ja ühtlasi ainus meil looduslikult kasvav männilik. Kasvukoha suhtes äärmiselt vähenõudlik.