Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sargvere mõisa suur saar

Rekord nr. 337      Jämedaim harilik saar

 

Harilik saar        Fraxinus excelsior

 

Väärtusliku puiduga saar kasvab küll aeglaselt, kuid sellele vaatamata võib kasvada vägagi jämedaks.

Järvamaa, Paide, Sargvere mõisa pargis kasvab Sargvere saar. Mõõtis Hendrik Relve, 1998. aastal ja siis oli tüve ümbermõõduks 631 sentimeetrit ja seda rinna ehk 1,3 meetri kõrguselt.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Maarja Nõmm

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 334       Meie jämedaima tüvega tammepuu

 

Harilik tamm        Quercus robur 

 

Tamme-Lauri tamm kasvab Võrumaal, Urvastes, Tamme-Lauri talu maadel. Puuhiiglase ümbermõõduks 1,3 meetri kõrguselt maapinnast on 821 sentimeetrit (mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal).

Eestimaa looduslikud pühapaigad: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXIV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Purtse jõe kalatrepp, www.kalale.ee

Rekord nr. 332       Meie kalatrepid

Pikim kalatrepp asub  Purtse jõel, Sillaoru hüdroelektrijaama  juures.

Pääsust läbi lastava vooluhulga poolest on suurim Pirita jõel olev Vaskjala kalapääs.

Kalatreppide arv on Eestis tõusma hakanud ja neid on juurde rajatud.

Ülevaade Eesti kalapääsudest: LINK

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXIII osa

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kurevere Tondikivid

Kurevere Tondikivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 329       Pikim maa-alune jõgi

Avastati Kurevere karstialal  alles 2005. aasta sügisel. Kurevere jõgi  on 11 kilomeetri pikkune. Kurevere karstialal on kaheksa maa-alust karstijõge, mis on omakorda ühenduses Tuhala karstialaga 

Harjumaa karstialadest Eesti Loodusest: LINK

Kus voolavad salajõed?: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Ruhnu muuseum 

Nedrema puisniit

Nedrema puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 326        Meie suurim puisniit

Suurim Nedrema puisniit asub Pärnumaal Koonga vallas Kalli lähedal Nedrema külas olles üks suurimaid pärandkooslusi nii Eestis ja kogu Euroopas.

Niidetava ja hooldatava ala suuruseks on umbes 100 hektarit ja puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu, kus kasvab236 liiki soontaimi. Kaitsealustest taimedest leidub 15 liiki käpalisi, kusjuures enamik neist on esindatud suure hulga isenditega. Lisaks veel mükoloogide seas tuntud liigirikka seenestikuga, sealhulgas rohkete haruldaste või vähelevinud seeneliikide poolest. Huvipakkuvaim on Punase raamatu liigi roosa riisika esinemine, see on üks kolmest leiukohast Eestis, lisaks veel vähem kui kümne leiukohaga esindatud seeni leidub puisniidul neli liiki.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu ( www.loodusemes.ee )

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

 

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

 

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CX osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Rekord nr. 321       Meie ajaloo suurim metsatulekahju

Meie ajaloo suurim metstulekahju toimus 2008. aastal Ida-Virumaal Illuka vallas Agusalus. Põlenguala suuruseks oli 1230 hektarit.

Põleng kestis ligikaudu kaks nädalat 12. kuni 28. juulini kuni tuli lõpuks kontrolli alla saadi.

 

Üleujutus Tõramaa puisniidul. Soomaa

Üleujutus Tõramaa puisniidul. Soomaa ( www.loodusemees.ee )

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CIX osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas.

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CVII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 312          Milline taim on enamate rahvapäraste nimedega?

 

Kahelehine käokeel         Platanthera bifolia

 

Rohkema, kui sajakonna rahvapärase nimega saab uhkeldada kahelehine käokeel ehk ööviiul.

Hetkel juba õitsemist alustanud ööviiulist loe lisaks: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.