Looduskaitse tegevus Eestis on üle 111 aasta vana. Aja jooksul on kujunenud mitmed piirkondlikud traditsioonid meenutamaks silmapaistvaid looduskaitsjaid. Matsalus on just hingedepäev see aeg, mil viiakse kaitsealaga seotud looduskaitsetegelaste haudadele mälestusküünlad. Traditsiooni on juurutanud endine Matsalu direktor Taivo Kastepõld. Nüüd puhkab temagi Lihula kalmistul.

Taivo Kastepõld

Vaade Tõllukivilt Käina lahele. Foto: Andres Miller

Laialdaselt ja aktiivselt on tähistatud Lahemaa rahvuspargi moodustamist 50 aastat tagasi, kuid tähelepanuta on jäänud samal aastal uue staatuse saanud kolm vähemat kaitseala. Nimelt laiendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 senist riiklikku maastikulist kaitseala „Aegviidu-Nelijärve“ ja nimetati see ümber Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks ning riikliku staatuse said ka kaks rajoonilist keeluala Hiiumaa rajoonis. Moodustati Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riiklik linnustikukaitseala.

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

Karula noored Puise vaatluspaigas

Karula noorte looduskaitsjate sügisseminar toimus sel korral Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal. Pikk sõit võeti ette rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamise raames, et oma silmaga vaadata lindude rännet.

Vasknarva linnuse juures

Alutaguse rahvuspark asub piirialal, kus kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. 7.-9. oktoobrini vältavatel kultuuripärandi päevadel keskendutakse seminaride ja ekskursioonidega arheoloogiapärandile, vadja kultuurile ja õigeusu rollile piirkonnas.

Neljapäev oli Alutaguse arheoloogiale pühendatud. Iisaku looduskeskuses toimunud seminaril tutvustas Maili Roio muinsuskaitseametist Peipsi järve põhjakallastelt kogutud arheoloogilisi leide. Nende seas kaks aastat tagasi tormiga välja tulnud, üle 20 meetri pika ja kahemastilise peipsi lodja lugu. Villu Kadakas Tallinna ülikoolist käsitles aga suvel toimunud väljakaevamisi Vasknarva linnuses.

Matk Taevaskoja tundmata aladel. Pildistas Helen Kivisild

Tasub võtta aega, et minna loodusesse. Kindlasti tuled koju pärast rikkamana: kõnnitud sammude, kogutud muljete, kirgaste sügisvärvide või lahkuvate linnuparvede häälte võrra. Mõnikord isegi korvitäie seentega. Alati võib loodusesse minna omal käel, uusi teadmisi saab aga teadjatega koos liikudes. Keskkonnaamet korraldas kaitsealadel 25. ja 26. septembril kolm eriilmelist retke.

Retkel Viidumäe looduskaitseala metsades sai retkejuht Sirje Azarovi käe all õppida uusi seeneliike. Ligi viie kilomeetri pikkusel metsatiirul kohati üle kolmekümne erineva seeneliigi. Teiste seas leiti hiidvöödikut, rohelist kärbseseent ja haruldast kollasepiimast riisikat.

Valminud pistandaed

Kanala ümber okstest pistandaed – miks mitte?

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda.

Ilona Lepik laseb kõred tagasi kodupaika. Pildistas Kaarel Kaisel

Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse kõrval asuvas ohustatud liikide taastamise keskuses hakkab lõppema järjekordne hooaeg. Kevadel loodusest kuivamisest päästetud ja taastuskeskusesse toodud kõre ehk juttselg-kärnkonna kudunöörides on tuhanded munad teinud suure muutuse.

Munadest koorusid kullesed: aja jooksul tekkisid kullestele jalad ja kadusid sabad. Nüüd on väikesed kõrepoisid ja -tüdrukud valmis naasma oma algsetesse kodupaikadesse. Kõrede taasasustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös MTÜ Põhjakonnaga.

Lõikuskuu keskpaigas kogunesid Eestimaa rahvusparkides ühtekokku sadakond noort looduskaitsjat. Karulas ja Alutagusel toimusid suvised laagrid eraldi oma rahvuspargi noortele, Matsalus ja Soomaal võeti ette aga mitme rahvuspargi, vastavalt Matsalu ja Vilsandi ning Soomaa ja Lahemaa ühislaagrid.

Kuulame pilliroo sahinat. Pildistas P. Eensoo

Laupäeval, 14. augustil tähistasime üleriigilist Eesti looduse päeva. Pärnus pöörati sel korral tähelepanu looduse ligipääsetavusele ehk sellele, kuidas loodusobjekte erivajadustega inimestele kättesaadavamaks muuta.

Seminaripäeva esimeses pooles jagasid Christel Sogenbits mittetulundusühingust Pane oma meeled proovile, Toomas Mihkelson Pärnu Puuetega Inimeste Kojast ja Silver Pulk Pärnu Pimedate Ühingust näiteid seni tehtust ja mõtteid loodusobjektide ligipääsetavuse parandamiseks. Põhiliseks kõlama jäänud seisukohaks oli, et ligipääsetavamaks tuleb teha eelkõige olemasolev taristu. Väga oluline on seegi, et infostendidel, veebilehtedel ja muudel teabelahendustel oleks arvestatud ka erivajadustega inimestega.