Kaitsealad

Silmapaistvad pärandniitude majandajad pälvivad tunnustuse

Postitas Looduskalender - N, 17.02.2022 - 09.09

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Helen Kivisild

Karula rahvuspark

17. veebruaril 2022 tunnustab Keskkonnaamet esimest korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid. Tänuõhtul Harjumaal arutlevad looduskaitse eksperdid ja pärandniitude majandajad elurikaste niitude hooldamise ning tulevikuplaanide üle.

Eestis on üle 800 pärandniiduhooldaja, kes majandavad ja taastavad kokku ligikaudu 41 000 hektarit pärandniite. Selleks, et säilitada liigirikkaid niiduelupaiku ja parandada nendega seotud liikide seisundit, on seatud eesmärk majandada 2027. aastaks pärandniite vähemalt 50 000 hektaril.

Raietegevusest seoses pärandniitude taastamisega

Postitas Looduskalender - P, 13.02.2022 - 10.10

Tekst Gunnar Sein, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja

Pildistas Andres Miller

Hanikatsi

Hanikatsi

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium teatasid hiljuti, et seoses Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega Eesti riigi suhtes peatatakse raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine. Keskkonnaamet soovitab kaitse- ja hoiualadel erametsaomanikel kontrollida enne metsaraie kavandamist metsaregistrist, kas väärtuslikke metsaelupaiku jääb ka nende metsamaadele.

Kokku peatatakse raied esialgu 28 kuuks 12 685 hektaril erametsades ning 29 673 hektaril riigimetsades või segaomandis oleval metsamaal. Erametsad, mida otsus puudutab, moodustavad 3,5% kõikidest piiranguvööndites asuvatest metsaaladest.

Sood on märgalad, mille taastamisse palju panustatakse

Postitas Looduskalender - K, 02.02.2022 - 12.12

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad. 

Pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Postitas Looduskalender - N, 23.12.2021 - 10.10

Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

Soomaa ühepuulootsik tüüris end UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse

Postitas Looduskalender - N, 16.12.2021 - 08.08

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Haabjaga Soomaal

Teisipäeval, 14.12.2021 otsustati Soomaa ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine lisada UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. See on tähelepanuväärne tunnustus, mille tähtsust Soomaa kultuuripärandi hoidmisele on võimatu üle hinnata.

Säästev turism kaitsealadel

Postitas Looduskalender - N, 25.11.2021 - 09.09

Tekst Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Foto Kaarel Kaisel

Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis

7. detsembril 2021 korraldab Keskkonnaamet säästva turismi koolitusseminari Matsalus, mille raames arutatakse, kuidas kohandada säästva turismi sertifikaati eri tüüpi turismiettevõtjatele.

Tegu on esimese kokkusaamisega pikemas koolitussarjas eesmärgiga jagada kogemusi ja arutleda säästva turismi teemadel kohalikul tasandil.

Möödus 85 aastat looduskaitseregistri asutamisest

Postitas Looduskalender - N, 11.11.2021 - 10.10

Kirja parid Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna ja Kaire Sirel, Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

Pildistas Kristi Pai

Kui registrit alustati, oli tegemist ühe paksu paberkaustaga, tänapäeval on register digitaalne ja erinevate teenuste kaudu kättesaadav kõigile

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus. Enne seda olid kaitsealad ajutised ja õiguslikult erinevalt reguleeritud. Looduskaitseseadus andis muu hulgas juriidilise aluse looduskaitseregistrile, mis alustas tööd 11. novembril 1936.

Samuti moodustati uue seaduse alusel looduskaitse korraldamiseks Looduskaitse Nõukogu ja Riigiparkide Valitsus. Seadusega kokku lepitud looduskaitse põhimõtteid ja vajalikke töid viis ellu looduskaitseinspektor. Temal olid omakorda abiks rohkem kui viissada usaldusmeest üle Eesti.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.