Video

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Õhtul oli kakutibu kuulda, aga mitte veel näha.

Täpselt kuu möödus esimese kakupoja koorumiseni.

Järgmised munad munes emaslind Klaara 2.ja 5. aprillil.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Mäger        Meles meles

Kaamera paigaldajate poolt toodud külakosti mägrad võõrastavad. Põhjendatult – kevadel õunad ei kasva ja pundis maha ka ei kuku…

Sügisesel nuuma ajal külastavad mägrad pesa lähedal asetsevaid õunaaedu tihedasti – väärt kraam tuleb öisel ajal õunapuude alt ära korjata enne teisi saabuvaid konkurente.

Video salvestas Jassi, LK foorumist

Ilus ja vaikne kevadhommik, kell on pool kuus – miks mitte emaslinnu pakutud einet võtta…

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla                

Oletada võib, et emaslind Suvi on tänavu oma esimesel pesitsemisel. Sellele viitab pärast kotkapoja koorumist kohmetu käitumine – tibu toitminegi oli kohmakas, kuid muutub päev päevalt kindlamaks.

Tänaseks on kotkapoeg kolme päevane.

Kaamerapilt Laranieiras, LK foorumist

Video Jassi, LK foorumist

Hommikul kella kümneks oli emaslind munenud…

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Värvuliste võime muneda o tundub ikka hämmastav, et kuidas väikese linnu organism on suuteline?

Kui me kodus toiduvalmistamise käigus toores kanamuna avame märkame munarebul pisikest valget täppi -  see ongi looteketas, millest linnupoeg areneb. Munarebust toitub haudumise ajal arenev linnupoeg.

Emaslind alustas minemisega 22.aprilli õhtul. Järgmiseid munad olid munetud hommikupoolikuti 24, 25 ja 26. aprillil

Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Sassi lagedatel rannaniitudel vinguv vali tuul ei näita vaibumise jälgi ja ragistab mikrofonis. Kõledusest hoolimata käib siin elavate ja läbirändavate lindude vilgas tegevus nende oma graafiku järgi.

Ootus näha laglesid-hanesid jalutamas otse kaamera ees on teoks saanud. Videost saame vaadata, kellest see linnumudru siis koosneb, segaparves on näha valgepõsk-laglesid, suur-laukhanesid ja rabahanesid. 

Arktilistel pärishanedel suur-laukhanel ja rabahanel on rände tippaeg ja mai keskpaigas lähevad viimased. Nende läbiränne meie aladelt lõpeb umbes kümmekond päeva varem, kui valgepõsk-lagledel ja on kordades vähem arvukas. Kui Sassi poolsaare piirkonnast rändab läbi umbes 20 000 valgepõsk-laglet, siis kogu Matsalu rahvuspargi aladelt umbes 50 000 lindu.