Video

Video salvestas Aita, LK foorumist

 

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ehki aedikus, kuid sellest hoolimata hoiavad ilvesed meelsasmini omaette. Ainus aeg, kus üksteise lähedust otsitakse on innaaeg, aga sellest jõuame kindlasti veel korduvalt kirjutada.

Laupäevasel tormiööl oli kuulda ilveste kähedaid häälitsusi ning täheldatud loomade aktiivsemat liikumist. Pühapäeval jäid kõik kolm aedikus vabalt liikuvat elanikku korraga kaamerapilti.

Video ja kirjeldus Ahto Täpsi

Händkakk

Händkakk      Strix uralensis

Varaöine händkakk jälgis maantee veeres „kiiruse ületajaid“, küllap siiski neljajalgseid pisikesi ja piiksuvaid kiiruseületajaid...

Meie seltskonnast lind ennast eriti segada ei lasknud, oli umbes paarikümne meetri kaugusel ja nii ta sinna meist istuma jäigi.

Jäi loota, et händkakk miskit valearvestust ei teinud ega liiklusest aktiivsemalt osa ei võtnud.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Punahirv      Cervus elaphus

Kas tundub üllatavana?

Enne eilset tormi oli mereäärsel rannakarjamaal ilm veidi pehmem ja suured sarvekandjad käivad võimalusel ka merevett joomas -  mage toit ning lisaks sooladele veel mineraalained. Sestap on alati mere läheduses elutsevate loomade sarvekroon oma vanuse kohta veidi suurem ja uhkem olnud, kui sisemaa elanikel.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Video salvestas Ahto Täpsi

Selle kaljukotka vanus peaks olema üle kolme aasta, paistavad heledad sabasuled, mis tumeda tipuga, välja hakkab kujunema heledam peasulestik

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Miskit teha, aga nii neid suuri, uhkeid ja põliseid linde kutsutakse ehkki pesapuuks on neil enamalt jaolt mänd. Pesitsevaid vanalinde võime pidada paigalindudeks, osa noorlinde on hulkuma läinud ning mõned põhjapoolt meile saabunud. Kokku alla paarisaja isendi talvisel ajal ning toiduotsinguil ollakse sageli ka pesitsuspaigast eemal veidi kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et/blogi/

Pöialpoiss      Regulus regulus

Vastu tõelist talve liiguvad pöialpoisid ringi oksametsades: kuusikutes või kuuse enamusega segametsades, männikutes ning ranniku kadastikes.

Meie paigalindudele on saabunud veidi lisa nii põhjast, kui idast. Kuid tillukesi öörändureid ongi keeruline märgata.

Päevasel ajal toimetavad ümara kehaga linnud sõbralikult väikestes salkades, kus vahel mõnikümmend isendit. Pakaseöödel koonduvad pöialpoisid soojuse säilitamiseks nn „linnupuntrasse“.