Video

Pilt ja tekst Kristel Vilbaste

Video Mikk Sarv

Taimekast

Oleme Mikk Sarvega 2004. aastast õpetanud õpetajatele, kuidas õues õpetada. Kuidas lapsed saaksid vahetus keskkonnas kõigi meeltega õppida asju, mis neile eluliselt vajalikud on. Koostasime kunagi isegi nimekirja, 10 oskust, mis peaks laps üheteistkümnendaks eluaastaks selgeks saama. See algas tikutõmbamise oskusest ja lõppes keha kergendamise oskusega looduses. Kas olete neid oma lastele õpetanud?

Nüüd, kus alustasime Mikuga õuesõppe õpiku kokkupanemist ja mis peaks kirjastusele olema septembriks üle antud, siis otsime ehedaid näiteid elust, mida praktilise poole ülesannetesse lisada.

Ja vahel on nii, et kui midagi tegema hakkad, siis laob mingi kõrgem vaim Sulle justkui kandiku peal selliseid näiteid ette.

Video ja kirjeldus Mati Sepp

Video: LINK

Harilik nastik ehk nastik         Natrix natrix

Eestimaa looduses on oma fauna poolest fantastiliselt eksootiline ja Euroopa mõistes üsnagi ainulaadne.

Video ja kirjeldus Kairo Kiitsak

Põder          Alces alces

14. juuni õhtul käisin taas Simuna lähistel looduses jalutamas, lootes kohtuda mõne huvitava metsloomaga. Ilm oli seekord väga mõnus. Päike paistis ja taevas oli minimaalselt pilvi. Enne päikeseloojangut ei õnnestunud mul peale erinevate lindude kedagi erilist näha.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Suured linnud – pikk on haudeaeg ja pikalt veedetakse pesaelu. Kassikakkude pojad koorusid aprilli viimasel dekaadil ja haudeaeg kestis 35 päeva.

Videos näeme, kuidas emaslind hoiab saaki endale ja lõpus lendab söödavaga koos minema, et kakupoegi maapinnale meelitada – nälg on muidugi heaks abimeheks. Üleeile õhtul läks esimene noor kassikakk lendu ja tegutseb kusagil pesa lähistel maapinnal (vanalinnud on selleks kindlasti mingi sobiva koha valinud).

Video Kalle Pihelgas

Foto Tiit Hunt

Mudasema põhjaga merelaht - pole paremat kudekohta

Hõbekoger       Carassius auratus gibelio

Koetakse suve alul: eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kus koevad taimedele.

Võõrliik toodi meile 1948 aastal ja asustati Maardu ja Kahala järvedesse. Tänaseks koevad üle kümnekonnas järves ning riimveelistes lahtedes. Kohati on hõbekogred päris massiliseks muutunud.

Tavalisemad isendid on 15 kuni 25 sm pikkused, kaaludes paar-kolmsada grammi.