Fotod Arne Ader
Turbasammal
Turbasamblaid kasvab meil märkimisväärne hulk – 37 liiki ning välimikult väga sarnased. Täpseks määramiseks vajame samblatundjat ja mikroskoopi.
Aga kuidas siis turbasamblast turvas saab?
Turbasammaldel pole teadupärast juuri. Taimed kasvatavad endid meile nähtavast, maapealesest poolest, aga alumised osad turbasammaldest kõdunevad. Tekkivas tihedas turbakihis jääb õhku väheseks ja nõnda ei lagune taimeosad täielikult ega teki muld. Nõnda tekib turvas, mis koosneb poollagunenud taimeosadest. Meie rabad kasvatavad oma turbakihti ümmarguselt millimeetri jagu aastas, aga aastatuhandetega on seda kogunenud kolme-nelja meetri jagu, paiguti isegi kordades rohkem.
Turvasammalde värvuski sõltub aastaajast, aga eelkõige vee hulgast – vaheldudes erkrohelisest, tumepunase või pruunini. Sammaltaim võib ladestada enda veekogumis rakkudesse oma kaalust kuni paarkümmend korda enam vedelikku.
Sedamoodi elavad turbasamblad edukalt üle põuaperioodid, kuid kuivaga muutub turbasammalde värvus heledamaks.
Turbasamblad. Männikjärve raba, Endla soostik