looduskalender.ee

 

Metssigade tuhnimisjäjed tamme all

 

 

Tänavust “metsanotsuaastat” meenutame tulevikus, kui erakordsete oludega aega, mil sigade Aafrika katk üle Eestimaa plahvatuslikult levis. Ent jääme meenutama ka asja head külge: proovile sai pandud meie inimeste suhtumine metsa, kui sellisesse. Kandsime selle proovi edukalt välja: metssiga ei hakatud vaenama.

 

“Jahimehed on pidanud sel aastal endale võtma advokaadirolli, seistes hea selle eest, et inimeste suhtumine metsseasse oleks lugupidav, nagu see peab olema ka teistesse loomadesse,” räägib Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. “Oleme tänulikud, et koostöös aasta looma toimkonnaga õnnestus see sõnum ühiskonnani viia ning metssiga pole jalge alla trambitud ega porisse tallatud.”

 

Sea-aasta kaotuste poolel märgime esmalt ära languse sigade arvukuses. Katk ei levi küll enam nii meeletu kiirusega nagu suvel, aga liigub siiski tasapisi nii põhja kui ka lääne poole ning kohati on metsad metssigadest tühjad.  Aga küttimismaht tuleb täita: “Eesmärk on viia sigade arvukus 3 isendini 1000 hektari kohta, mis teeb ligikaudu 11 500 siga kogu Eestimaa peale,” selgitab Tõnis Korts. “Kas me selle eesmärgi ka täidame, selgub jahihooaja lõpus, praegu on veel vara öelda.  Teame ju ainult maetud ja kütitud sigade arvu, kõigile haigestunud loomadele paraku jälile ei saa. Praeguseks on kütitud kohustuslikust 29 608 loomast 18 665, hukatuid ja maetud tuleb lisaks üle tuhande. Kui palju sigu aga üleüldse metsas on, ei tea esialgu veel keegi”.

 

Metssea-aasta võitude poolel tuleb eraldi nimetada koostööd lõunanaabrite lätlastega, kel samuti katk metsas ning aasta loomaks 2015 metssiga. Lätlased osalesid Looduskalendri ja ajakirja Loodusesõber ühisel fotovõistlusel “Metsanotsu – tõeline siga”,  mille pildid ripuvad praegu üleval nii Läti Loodusmuuseumis  kui Eesti Loodusmuuseumis samanimelistel näitustel. 

 

Kes veel seanäitusele jõudnud pole, aga tahaks täit ülevaadet aasta loomast, enne kui uus peale tuleb – minge Loodusmuuseumi: näitus “Metsanotsu – tõeline siga” on avatud kuni 21. veebruarini ning seal saab pugeda ka ehtsasse seapessa.

Metsseajutud jätkuvad Looduskalendris ka uuel aastal, kuna seaga seotud  murekohti on veel küllaga: metsseateema ei lõppe aastanumbri vahetuse ega uue aasta looma tulekuga.

 

 

Vahur Sepp kirjutas Looduskalendris terve aasta jooksul lugusid metssea aastaringist. Tänutäheks kingiti Vahurile ajakirja Loodusesõber autorite jõuluõhtul Ingmar Muusikuse pilt metsseaperekonnast. Vahur hakkab meile ka mägra-aastal kirjutama. Pildistas Mats Kangur