looduskalender.ee

 

Screncki kimalane

 

Põllumajandustootjad saavad Eesti maaelu arengukava raames taotleda mahepõllumajandusliku tootmise ja keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Vastutasuks toetuse eest peab täitma erinevaid keskkonnaseisundile soosivalt mõjuvaid nõudeid. Mõlema toetuse üheks eesmärgiks on elurikkuse säilitamine ja suurendamine. Hindamaks nende eesmärkide saavutamist viib Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) põllumajandusmaal läbi mitmeid uuringuid. Üheks uurimisobjektiks on kimalased.

 

Kimalaste seirega alustati juba 2006. a ning igal aastal kogutakse andmeid 66 põllumajandusettevõtte maadelt. Nende hulgas on võrdluseks ka sellised alad, kuhu kumbagi eelpoolmainitud toetust ei taotleta – need on nö tavatootjad (joonisel ÜPT). Viimase viie aasta kimalaste seire tulemused on toodud järgneval joonisel:

 

 

Jooniselt on näha, et kimalaste arvukus on aastati üsna varieeruv, sõltudes ilmastikust jm teguritest. Samas ilmneb, et kõige vähem kimalasi ja nende liike esineb aladel, mis ei ole liitunud keskkonnatoetustega. MAHE alade näitajad on läbi aastate olnud kõige stabiilsemad ning KSM alade kimalaseliikide arv on samm-sammult suurenenud – kuigi 2013. aastal toimus väike langus. Tulemustest võib järeldada, et kimalased on keskkonnatoetustest arvatavasti kasu saanud, kuid kindlate põhjuste nimetamine vajab veel täiendavaid analüüse.

 

Lisaks kimalaste arvukuse ja liikide ülesmärkimisele hinnatakse loendusaladel ka seda, kui palju õisi seal esineb. Seiretulemused kinnitavad, et kimalasi on rohkem seal, kus leidub ka rohkem õisi. Käivad kimalased ju õitel nektarit ja õietolmu otsimas. Arvukaimad kimalaseliigid Eesti põllumajandusmaastikul on kivi-, maa-, põld-, aed- ja tumekimalane. Aastate jooksul on kohatud kõiki Eestis leiduvaid kimalaseliike.

 

Rohkem infot Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koordineeritava hindamistegevuse kohta leiab: http://pmk.agri.ee/pkt/

ning põllumajandustoetuste kohta siit.

 

Liitu „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK

Kimalaste määramislehed: LINK