Kahepaiksetele kummaline kevad

Postitas Looduskalender - N, 08.06.2017 - 08.08
Autorid

Fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

Image
Sisu

29.apillil tehtud pilt 2017

 

Kuula kõre häälitsusi: LINK

 

Kõre ehk juttselg-kärnkonn         Epidalea calamita, varasem nimi Bufo calamita

 

Ohustatuim kärnkonnaliik nii meil, kui Euroopas. Veel neljakümne aasta eest oli kõresid Ruhnul, Kihnul ja Manilaiul hulgaliselt, seal kutsuti neid ronijateks konnadeks. Täna on liik väljasuremise ohus.

Valminud on uus kõrede kaitse-tegevuskava, kus nähakse ette nii kudealade, kui elupaikade taastamist ja hooldust - rannakarjamaid kasutatakse vähe ja need kasvavad kinni, liivaluidetele on istutatud männikud või on need looduslikult kinni kasvanud. Avamaastikul elutsevate kõrede kudealadeks on madalad lombid, elukohtadena ei sobi neile ei võsa ei mets… Vaenlasi on neil samuti hulgaliselt.

Kõre nimetuseks oli varematela aegadel "juttselg-kärnkonn". See kajastas looma välimust - rohekates-pruunikates-hallikates toonides seljal kulgeb kitsas kollane pikitriip, mille järgi on teda hõlbus teistest konnadest eristada. Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikeseid tumedaid plekke.

Tänavu on kevad veninud ja kummaline. Aprilli lõpu soojalainega on Loode -Eestis osad kõred kudenud nagu Tiidu piltidelt näha. Aga ilmad on olnud nii jahedad, kui kohati päris põuased ehk teisisõnu kõikidele kahepaiksetele ebasoodsad. Kõred võivad „pulmi“ pikalt pidada ja isasloomade häälitsusi võib ka jaanipäeva paiku kuulda, mis tuleb liigi säilimisele kindlasti kasuks.

Nüüd kudepaikadest? Veekogud peavad olema madalad, liivapõhjalised, taimestikuvaesed ja päikesele avatud. Ehk selliseid kohti leidub rannikualadelt, aga fotod on tehtud liivakarjääris, mida kõred omaks võtavad seni, kui need taimestikku täis ei kasva ning sobiv elupaik ei võsastu.

Miks peavad kudeveekogud madalad olema? Isasloomad häälitsevad vaid vees olles ja kui nad oma sinaka kurgualuse häälepõie on õhuga täitnud ja nende jalad veekogu põhja ei ulatu, et ennast paigal hoida lähevad nad „kukerpalli ujuma“. Sellistes kudeveekogudes puuduvad kalad, kes teevad liiga nii kudule, kui kullestele….

Nüüd siis välimusest. Emasloomad on isastest suuremad ja täiskasvanud isendite suurus jääb viie ja kaheksa sentimeetri vahele – tegu meil elutsevast kolmest kärnkonnaliigist pisematega. Jässaka kehaehitusega kõrede jalad on lühikesed ning liikumine maapinnal toimub kas ronides või joostes.

Loo algusest leiate Veljo Runneli kõrede helisalvestuse. Häälitsuste järgi tuntakse neid hämarikus ja öösel tegutsejaid isegi paremini, kui nende välimust, sest koos päikesetõusuga minnakse kuni õhtuni tavaliselt varjulisse kohta peitu.

Kõre

Kõre