LUGEJAKIRI: Hiireke looduse vingerpussist kasukaga

Postitas Looduskalender - L, 05.08.2017 - 08.08
Autorid

Pidid ja leidmise lugu Merike Hiibus

Image
Sisu

Millist kosti külalisele pakkuda

Leidsin 1.augustil Tiskres, mõned meetrid merest, rannaniidu ja Tiskre oja vahelise jalgraja servast väikese laigulise karvase palli.

Esiotsa arvasin, et keegi on kaotanud mingi karvase ripatsi, aga lähemal uurimisel selgus, et see elusolend väriseb ja tema kasukas on halli-valgekirju.

Kuna ta eest ära ei jooksnud, siis võtsin ta pihku ja tõin koju.

Niidu-uruhiir

Niidu-uruhiir

Merike palus arvamust meie terioloogia seltsist, tõenäoliselt on tegu osaliselt albiino niidu-uruhiirega.

 

Niidu-uruhiir      Microtus agrestis

 

Niidu-uruhiired kuuluvad hamsterlaste sugukonda ja on levinud üle Eesti. Arvatakse, et tegu on nii Eestis , kui Euroopas kõige arvukaima imetajaga!

Kehapikkus jääb kaheksa ja kolmeteistkümne sentimeetri vahele, siis sabapikkus on väiksematel isenditel vaid paar sentimeetrit pikk ehk jääb kehapikkusega võrreldes alla 30%. Kaalu viisteist kuni viiskümmend grammi. Tavaliselt kasukas selja poolt punakaspruun, aga kõhualune heledam ning hallikam.

Niidu-uruhiiri on esmapilgul pea võimatu eristada teistest hiirlastest: pelglikud loomakesed on varjulise eluviisiga. Tavaliselt vaid kuuleme hiirte tegutsemist või näeme pisikest looma vaid vilksamisi, kuid tegutsejat võib üritada ära arvata, kui vaatleme ümbritsevat elukeskkonda…

Niidu-uruhiired asustavad meelsasti uusi elupaiku: ei taha elutseda puistutes, eelistab kõrge rohuga, niiskeid alasid, luhtasid või ka noort metsa.

Väikesaartele ja laidudele satuvad head ujujad tihti elutsema. Isasloomad hoiavad oma territooriumi, mis jääb alla tuhande ruutmeetri ning sallivad seal vaid emasloomade liikumist või pesitsemast. Üldjuhul urud kaevatakse maapinda.

Suvel söövad taimede rohelisi osi, muudel aastaaegadel kas roht- või puittaimede seemneid, aga ka puukoort.

Paljuneb jõudsalt: emasloom kasvatab ülesse vähemalt kolm pesakonda aastas, milles sagedamini viis hiirepoega. Suguküpsus saabub noortel emasloomadel juba kuu vanuselt, isasloomadel veidi hiljem.

Kes siis neid omakorda kütivad sest moodustavad ju olulise lüli lindude, loomade toiduahelas? Haukaliste toidusedelis võivad nad moodustada suure enamuse näiteks raud- ja kanakullil, aga samuti kakulistel, keda võime kohtata meie looduses kahteteistkümmet liiki.

Neid jahivad kõik meie väikekiskjad ning metssiga.

Niidu-uruhiir

Sildid