Saame tuttavamaks aasta liblikaga

Postitas Looduskalender - R, 03.06.2016 - 16.16
Autorid

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

 

Mustlaik-apollo

Mustlaik-apollo

Sisu

 

Mustlaik-apollo        Parnassius mnemosyne

 

Aasta liblikas on üks Eestis enim uuritud liblikaliik kuna koos tema arvukuse vähenemisega Euroopas kanti Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse ning kuuludes samuti Euroopa Loodusdirektiivi II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Kui 1980-datel aastatel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks on liblikas levinud juba Võrtsjärvest läände ja Tartus põhjapoole ning lisandunud leiupaigad Põhja-Eestis – silmad lahti.

Kus siis kohata võime? Liblikad on päikeselembid, lennates meelsasti avamaastikel ja nendeks võivad olla jõgede äärsed niidud. Miks selline kohamääratlus? Nende röövikute toidutaimedeks on lõokannused, mis kasvavad leppade all ja läheduses ehk seal, kus võsastikud vahelduvad lagedate aladega.

…ja millal siis? Valmikute ehk liblikate lennuaega on umbes kuu aega – maikuu lõpust alates, aga nad võivad olla mõnes sobivas kohas isegi arvukaimaks liblikaliigiks. Suvel näeme vaid ühe põlvkonna liblikaid.

Veidi välimusest: mustlaik-apollo valge tiibade ülaküljel näeme musti tiivasooni. Läbipaistev esitiiva nurk on hea määramistunnus koos kahe musta laiguga. Tagatiibade kannaosa ning tagaserv mustad nagu tiivanarmadki. Tiibade alaküljed sutsu kahvatumad. Tiibade siruulatus viis pool kuni seitse sentimeetrit ja kui suurema liblika ümber tiirutab veidi väiksem tegelane - veidi pisemaks on kavaler.

 

Emane mustlaik-apollo lehel

Emane mustlaik-apollo lehel

 

Mustlaik-apollod paaritumas

Mustlaik-apollod paaritumas

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.