Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kahlajad Haversis - tutkas

Postitas Looduskalender - P, 20.08.2017 - 22.35

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt silmata tutkast.

Tutkas (Calidris pugnax) on Eestis väga haruldaseks muutunud luhtade ja rannaniitude haudelind, kelle arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 vaid 10-30 paari.

Siiski on ta rändeperioodil aprillis-mais ja juulis-oktoobris rannikul ning ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas. Näiteks 12.05.2002 peatus Tartumaal Aardla poldril hinnanguliselt vähemalt 5000 tutkast.

Haversi rannas nähakse enamasti tutkaste väikseid salkasid, kuid näiteks 14.09.2006 vaadeldi seal 300 lindu.

Kahlajad Haversis - vigled

Postitas Looduskalender - N, 17.08.2017 - 09.09

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

YouTube võimaldab ka linnuteadust teha

Postitas Looduskalender - T, 15.08.2017 - 16.16

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sajandeid tagasi tuli liikide käitumise ja leviku uurimiseks ette võtta ekspeditsioone ning asjakohased kirjanduslikud allikad olid vajadusel kohe kättesaadavad vaid teadlastele. Tänapäeval piisab õigete otsingusõnade internetti sisestamisest ning üha suurenev, paljude loodushuviliste poolt sotsiaalmeediasse jagatav digitaalselt salvestatud maailm avab hetkega võimalused uuteks või täiendavateks teadusuuringuteks.

Kahlajad Haversis - suurrüdi

Postitas Looduskalender - E, 14.08.2017 - 21.21

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib näha ka Eesti suurimat rüdi – suurrüdi.

Suurrüdi (Calidris canutus) Eestis ei pesitse, kuid on rannikul suhteliselt arvukas läbirändaja (mai-juuni, juuli lõpp-september), sisemaal haruldane. Suurrüdi on Kõrg-Arktika pesitseja, kes talvitab Lääne-Euroopa ja Lääne-Aafrika randadel.

Linnuralli Estonian Open 2017 tulemused

Postitas Looduskalender - E, 14.08.2017 - 20.20

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Laupäeval, 12. augustil toimus Estbirdingu ja Viron Lintuseura korraldamisel Lääne-Virumaal kahekümne kolmandat korda linnuralli Estonian Open. Rallil osales 18 võistkonda kokku 68 liikmega Eestist, Soomest, Lätist, Saksamaalt ja USA-st. Ralli võitis 151 vaadeldud liigiga Soome võistkond “Takaveto”. Teisele kohale tuli 142 liigiga Eesti võistkond “RC & Co” ning kolmanda koha saavutas 132 liigiga Läti võistkond “Himantopus himantopus”.

Täpsemalt loe Estbirdingu kodulehelt.

Kahlajad Haversis - merisk

Postitas Looduskalender - L, 12.08.2017 - 15.15

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast on aeg-ajalt näha ja kuulda valjuhäälset meriskit.

Merisk (Haematopus ostralegus) on Eestis kõikjal mererannikul tavaline haudelind (2500 – 3500 paari), kes sisemaale satub harva. Ta saabub siia kevadel aprillis, sügisel lahkub septembris.

Haversi rannas näeb enamasti seal pesitsevaid meriskeid, keda on läheduses 1-2 paari. Seal on nähtud korraga aga ka mitutkümmet isendit.

Augustis võib rannikul vaadelda ka arvukat meriskite rännet, näiteks 15.08.2009 loendati Läänemaal Põõsaspea neemel lausa 1562rändavat meriskit.

Lühiajaline negatiivne kogemus mõjutab must-kärbsenäpi käitumist kogu elu

Postitas Looduskalender - T, 08.08.2017 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Kahlajad Haversis - soorüdi

Postitas Looduskalender - E, 07.08.2017 - 14.45

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

Loe ka: Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada.

 

Haversi rannas peatuvate kahlajate tutvustamist alustame soorüdist (Calidris alpina), ainsast Eestis pesitsevast ning rändeajal kõige arvukamast rüdiliigist. Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina).

Haversi ranna kahlajaid saab nüüd ka veebikaamera vahendusel uudistada

Postitas Looduskalender - N, 03.08.2017 - 16.16

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Riguldi külas asuv Haversi rand on Mandri-Eesti parimaid kahlajate ehk madalas vees kahlates toituvate kurvitsaliste vaatlemise paiku. Augustis saavad kõik pilgu Haversi randa heita veebikaamera vahendusel.

http://tv.eenet.ee/kopratamm.html

Sügisene aktiivsem kahlajaränne algab juba juuli keskpaigas ja kestab kuni oktoobrini. Kevadel on parim aeg kahlajate vaatlemiseks mai keskpaigast juuni alguseni.

Droonide kasutamine aitab koguda täpsemat ornitoloogilist teavet

Postitas Looduskalender - T, 01.08.2017 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Kuigi droonide lennutamine on muuhulgas populaarne ajaviide, kasutatakse üha enam droone ka teadusliku, sealhulgas ornitoloogilise informatsiooni kogumiseks.

Võrreldes teiste uurimismeetoditega on droonide kasutamise eelisteks suhteline kulusäästlikus ning linde vaid vähesel määral häiriv hea resolutsiooniga ruumilise andmestiku kogumine. Kuna mitmete linnuliikide uurimise teeb raskeks pesitsemine raskesti ligipääsetavates kohtades, on drooni abil võimalik nii looduskaitselistel kui ka teaduslikel eesmärkidel uurida alasid, mida mõnel muul moel ei ole võimalik külastada. Näiteks väikesaartel või laidudel pesitsevad linnud muutuvad inimese lähenedes ärevaks või põgenevad, mis raskendab nende kohta informatsiooni kogumist.

Asu Linnuvaatleja jälgima