Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Tihase viha lahtub pesitsushooaja edenedes

Postitas Looduskalender - T, 22.01.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varakevadel on tihaste isaslinnud agressiivsed nii liigikaaslaste kui ka teiste liikide suhtes, kuna territooriumi kvaliteedist sõltub suures osas ka nende pesitsusedukus. Võitlused parimate õõnsuste pärast eriti teiste õõnsusi pesapaigana kasutavate liikide, näiteks must-kärbsenäpiga (Ficedula hypoleuca), võivad oma hoogsuses lõppeda ka surmaga; reeglina on võitlustes kannatajaks väiksem liik.

Isaste rasvatihaste agressiivsed kokkupõrked on varakevadel küllalt sagedased

Geenid räägivad – iidsed indiaanlased kasvatasid papagoisid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 15.01.2019 - 10.10

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.

Puna-aara sulestik on silmatorkavalt kirju

Puna-aara sulestik on silmatorkavalt kirju. / foto: Dieter Schaefer, Flickr.com

Valge sulestik võib soojade talvede sagenedes püüdele saatuslikuks saada

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 08.01.2019 - 10.10

Talvistes oludes ellujäämiseks on loomad mitmeti kohastunud: mõned neist võivad liikuda soojematele aladele, teised jääda taliunne. Sügisese tumeda karvastiku talvel vähem märgatava heleda vastu vahetab umbes 20 liiki imetajatest; lindudest vahetavad sügisese pruunika sulestiku valge vastu kolm püüliiki: rabapüü (Lagopus lagopus), lumepüü (L. muta) ja valgesaba-püü (L. leucurus).

Tagasivaade lõppenud linnuaastale

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Looduskalender P, 06.01.2019 - 15.15

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren

Lindudele lisatoitu pakkudes soositakse kasvult suuremaid liike

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 01.01.2019 - 10.10

Lindude talvise toitmise võimalikest mõjudest nii pesitsusedukusele kui ka käitumisele räägitakse aasta-aastalt üha enam.

Metsiseid on võimalik loendada ka junnide põhjal

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender K, 26.12.2018 - 12.12

Sageli kogutakse varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades. Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.

Põllumajandusreostus mõjutab hahkade sulgimist

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 18.12.2018 - 14.02

Pikaajalisi keskkonnamuutusi aitavad muuhulgas märgata muuseumites säilitatavad erinevate lindude suled, mis tänapäevaste meetoditega analüüsituna räägivad nii mõndagi minevikust. Linnud sulgivad vähemalt korra aastas ning uutesse kasvavatesse sulgedesse talletub osaliselt ka hetke keskkonnaseisundit iseloomustav linnu toit.

Linnukaitse edukus kajastub punase nimestiku uuendustes

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Looduskalender E, 17.12.2018 - 10.10

Igal aastal vaatab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) üle punase nimestiku ning täpsustab liikide ohustatuse jaotuseid. Ka lõppev aasta on toonud muudatusi mitmete linnuliikide ohukategooriatesse.

Kõige „karvasemad“ linnud on …

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 11.12.2018 - 09.09

Mõnisada miljonit aastat tagasi tekkinud esimestest linde katvatest karvalaadsetest moodustistest (Tiirutaja nr 30, lk 7) on arenenud mitmesuguse kuju ja funktsiooniga suled. Vahetult kehapinnal asuv udusulestik aitab säilitada kehasoojust, jäigemad kontuursuled parandavad aga sulestiku veepidavust. Samuti kaitseb sulestik lindu ülekuumenemise eest. Kuna linnud elavad mitmesugustes oludes, on alust arvata, et sulestiku omadused on evolutsioneerunud vastavalt elukeskkonnale – näiteks võiks külmades ja niisketes oludes elava linnuliigi sulestik olla tihedam.

Siniraag - kadunud Eestist, kas peagi ka Lätist?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 04.12.2018 - 10.10

Siniraag (Coracias garrulus) on putuktoiduline põllumajandusmaastike lind, kelle arvukus ja levila on intensiivse põllumajanduse tulemil vähenemas kõikjal. Suluspesitsejana ei ehita ta õõnsust ise, vaid kasutab teiste liikide poolt tehtuid ja ka inimeste paigaldatud pesakaste. Saaki varitseb siniraag sageli näiteks elektriliinilt maastikku jälgides.

Siniraag on kergesti äratuntav erksinise sulestiku järgi.

Siniraag on kergesti äratuntav erksinise sulestiku järgi. / foto: Arne Ader, Loodusemees.ee

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.