Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kleptoparasitism mõjutab linnusalkade kujunemist ehk varas sunnib koonduma

Postitas Looduskalender - T, 27.06.2017 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulgakesi koos toitudes on lindudel kergem kiskjaid märgata. Kuna aga koos olles suureneb isendite- ja liikidevaheline konkurents, peaksid salga moodustumiseks konkurentsist tingitud negatiivsed mõjud olema väiksemad saadavatest hüvedest. Seepärast koonduvad salkadesse fülogeneetiliselt kaugemas suguluses olevad liigid, kes küll jagavad elupaika, kuid mitte toitu. Kui liikide nii-öelda koostöö tulemusena ei kasva konkurents, vaid suureneb kasu, peaksid salgad koosnema lähedasemas suguluses olevatest liikidest.

Otsepilt: kaameraga rasvatihase pesas kooruvad just praegu pojad

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 16.50

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga rasvatihase pesapakus saab just praegu poegade koorumist vaadata. On üllatav, et pojad kooruvad juba täna, kuna viimase, kaheksanda muna munes rasvatihane sellesse pessa alles 16. juunil. Tavapäraste arvutuste põhjal oleks võinud eeldada, et pojad hakkavad kooruma alles 28. juunil (loe siit: Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?).

Järelikult alustas rasvatihane selles pesas haudumist mitu päeva enne kurna täitumist ning selle pesakonna pojad ei kooru korraga, vaid paari päeva jooksul.

Suurel Munamäel vaadeldi Eestis haruldast lääne-pöialpoissi

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 16.16

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Läti linnuvaatlejad teatasid Linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi. Täna, jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.

Lääne-pöialpoiss. 23.06.2017, Suur Munamägi, Võrumaa

Lääne-pöialpoiss. 23.06.2017, Suur Munamägi, Võrumaa / foto: Jaanus Tanilsoo

Hea aeg valge-toonekure poegade ülelugemiseks

Postitas Looduskalender - N, 22.06.2017 - 08.08

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesade kaardistamiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Näiteks saab praegu pesades olevate poegade arvule juuli lõpus või augustis juurde lisada lennuvõimestunud poegade arvu.

Lõhn paljastab kasuõed ja –vennad

Postitas Looduskalender - T, 20.06.2017 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?

Postitas Looduskalender - E, 19.06.2017 - 17.17

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?

Linnadest kaob lindude fülorikkus

Postitas Looduskalender - K, 14.06.2017 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.

Aita kaasa Euroopa haudelindude levikuatlase koostamisele

Postitas Looduskalender - E, 12.06.2017 - 09.09

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Metssead maiustavad ka metsistega

Postitas Looduskalender - L, 10.06.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – tulipart

Postitas Looduskalender - R, 09.06.2017 - 15.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tulipardi (Tadorna ferruginea) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva kohta andmeid ei ole säilinud. Siiski on teada, et Karl Jakob Reinhold von Tiesenhausen oli lasknud ühe emaslinnu Lääne-Virumaal Selja rannikul 1869. aasta suvel. Linnust tegi topise kuulus ornitoloog Valerian Russow, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat, ning seda eksemplari säilitatakse Eesti Loodusmuuseumi kogus.

Tulipart. Lastud 1869. aasta suvel Selja rannikul Lääne-Virumaal. Topis asub Eesti Loodusmuuseumi kogus, eksemplar TAMZ0027216

Asu Linnuvaatleja jälgima