juuni 2016

Suvine aialinnupäevik - esimene pesitsusvoor on lõppenud

Tekst Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Arne Ader

Hallrästas

Hallrästas

Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!

Viupojad saavad kuuseks

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Vanalind viupoegadega

 

Hiireviu      Buteo buteo

 

Aeg lendab – äsja said noorlinnud rõngad jalga ja tänasest on suurem ja vanem viupoeg kuu vanune ( väiksem koorus 15. mail).

Nagu ikka katsub vanem nooremalt toidu üle lüüa ja kõik need muud vigurid, mida veebikaamera ees toimuvat vaatajad märganud on. Möödunud aasta oli nn viuaasta ja siis tutvustasime nende pesaelu põhjalikumalt.

Oled Sa laanepüüsid metsas tegutsemas märganud

Fotod Arne Ader

Laanepüü tibu

Laanepüü tibu

 

Laanepüü          Tetrastes bonasia

 

Laanepüüd tegutsevad aasta ringi nii maapinnal, kui puudel – nad on meie metsade põlisasukad ja paigalinnud. Need kanalised polegi nii haruldased, pesitsejaid jagub meie metsadesse kolmkümmend kuni kuuskümmend tuhat paari. Pesametsaks suht hõredamad metsad, kus niiske ja viljakas muld ning alusmetsaks rohkesti kuuske – maaspesitsejatele head varjumise võimalused. Meie suuremaid saari laanepüüd ei asusta.

Õiteehtes lodjapuud

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu

 

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

 

Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ning keskel paiknevad tillukesed õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise „pärja“.  Äärisõied taimel ei vilju, nemad toimivad putukate ligimeelitajatena ning on steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ning viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes…

Eesti-Läti fotovõistlus “Mägral raja otsas maja”

Sisu

 

mägrapaar
Mägrapaar ja nende urud Saaremaal asuva mägrakaamera ees. Võistlusele on oodatud ka rajakaameratega tehtud pildid.
 

Looduskalender.ee ja Aasta looma kodulehe toimkond kuulutavad välja fotovõistluse " Mägral raja otsas maja". Samal ajal kuulutab võistluse välja ka Läti loodusmuuseum, lätlasedki valisid ju oma tänavuseks aasta loomaks mägra.

Käes on aasta valgeim aeg ja kuna valget jagub ka öödesse, siis on aasta parim aeg metsaradadel hämaratundidel mägraga juhuslikeks kohtumisteks. On ju mäger põhiliselt ööloom ja teistel aastaaegadel vaid pimeduse varjus oma asju ajav metsaelanik. Lisaks on käes ka aeg, mil noored mägrahakatised ilma uudistama hakkavad.

Sookail ehk unirohi

Fotod Arne Ader

Sookail

Sookail

 

Sookail        Ledum palustre

 

Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.

Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Taevasinist silmailu

Foto Arne Ader

Külmamailane

Külmamailane

 

Külmamailane        Veronica chamaedrys

 

Üks meie tavalisemaid taimi metsaservades, põllupeenardel, niitudel, aga samuti õuedel, kus neil võiks lasta murus paljuneda.

Iga külmamailase veidi lapik, taevasinine, veidi tumedamate triipudega õis on avatud vaid ühe ööpäeva, aga taim õitseb nädalaid kuna pidevalt avanevad uued ja uued õied.

Lillenoppijatel peab ainult fantaasiat jaguma

Foto Arne Ader

Ojamõõl

Ojamõõl

 

Ojamõõl         Geum rivale

 

Kasvad niisketel niitudel, allikate ümbruses või metsades, põllupeenardel, aiaservas, vahel suisa maja trepivarjus – õitsedes kena kelluka moodi lilleke ojamõõl. 

Udupehmete karvadega kaetud vars, langetatud peake ja imepisikesed lehed jätavad õrna mulje. Rahvasuus ka mõnel pool mesililleks kutsutu on üks kimalaste lemmik.

Lahku pesast varavalges!

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi

Esimesed kurnad rasvatihase poegi on pesadest lahkunud. Siiski jõuavad neist sigimisikka vähesed, kuna suur osa satub nädala jooksul pärast pesast lahkumist kiskjate kätte. Täiskasvanuks saades on aga edasine ellujäämus suhteliselt suur ning seepärast on linnupoegade jaoks ülioluline just esimestel elunädalatel väljaspool pesa õigeid otsuseid tehes vastu pidada.

Esimene otsus, mis lennuvõimelisel pojal tuleb langetada, on pesast lahkumise aeg – kas lahkuda varahommikul, keskpäeval või hoopis videvikus? Kas pesast lahkumiseks on üldse parimat aega?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.