juuni 2016

Tekst Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Arne Ader

Hallrästas

Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

Vanalind viupoegadega

Hiireviu      Buteo buteo

Aeg lendab – äsja said noorlinnud rõngad jalga ja tänasest on suurem ja vanem viupoeg kuu vanune ( väiksem koorus 15. mail).

Nagu ikka katsub vanem nooremalt toidu üle lüüa ja kõik need muud vigurid, mida veebikaamera ees toimuvat vaatajad märganud on. Möödunud aasta oli nn viuaasta ja siis tutvustasime nende pesaelu põhjalikumalt.

Fotod Arne Ader

Laanepüü tibu

Laanepüü          Tetrastes bonasia

Laanepüüd tegutsevad aasta ringi nii maapinnal, kui puudel – nad on meie metsade põlisasukad ja paigalinnud. Need kanalised polegi nii haruldased, pesitsejaid jagub meie metsadesse kolmkümmend kuni kuuskümmend tuhat paari. Pesametsaks suht hõredamad metsad, kus niiske ja viljakas muld ning alusmetsaks rohkesti kuuske – maaspesitsejatele head varjumise võimalused. Meie suuremaid saari laanepüüd ei asusta.

Fotod Arne Ader

Lodjapuu

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuu põõsad on tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ning keskel paiknevad tillukesed õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise „pärja“.  Äärisõied taimel ei vilju, nemad toimivad putukate ligimeelitajatena ning on steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab „puu“ nime on tegu kolme, nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuud kasvavad meelsasti niiskematel ning viljakamatel kasvukohtadel alusmetsataimena: jõgede, ojade, kraavide kaldaaladel, madalsoodes…

Fotod Arne Ader

Sookail

Sookail        Ledum palustre

Kus sookailu kasvab, on teda reeglina palju – olgu see raba või mets, kui niiskust piisavalt seal kaunilt õitsejaid jagub.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari, kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg algas juba maikuus ning kestab juulikuuni.

Täisõitse ajal tundub terve rabamets valgem isegi kasinas õhtuhämaras. Vänge sookailu lõhn meie rabametsas tekib kergelt lenduvatest, ledooli sisaldavatest eeterlikest õlidest.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Hiireviu       Buteo buteo

Mõned päevad ei tööta mikrofon viukaamera juure. Täna sai nimetatu demonteeritud, metsas remondivõimalust puudub. Vast saab järgmisel nädalal tööle.

Foto Arne Ader

Külmamailane

Külmamailane        Veronica chamaedrys

Üks meie tavalisemaid taimi metsaservades, põllupeenardel, niitudel, aga samuti õuedel, kus neil võiks lasta murus paljuneda.

Iga külmamailase veidi lapik, taevasinine, veidi tumedamate triipudega õis on avatud vaid ühe ööpäeva, aga taim õitseb nädalaid kuna pidevalt avanevad uued ja uued õied.

Foto Arne Ader

Ojamõõl

Ojamõõl         Geum rivale

Kasvad niisketel niitudel, allikate ümbruses või metsades, põllupeenardel, aiaservas, vahel suisa maja trepivarjus – õitsedes kena kelluka moodi lilleke ojamõõl. 

Udupehmete karvadega kaetud vars, langetatud peake ja imepisikesed lehed jätavad õrna mulje. Rahvasuus ka mõnel pool mesililleks kutsutu on üks kimalaste lemmik.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi

Esimesed kurnad rasvatihase poegi on pesadest lahkunud. Siiski jõuavad neist sigimisikka vähesed, kuna suur osa satub nädala jooksul pärast pesast lahkumist kiskjate kätte. Täiskasvanuks saades on aga edasine ellujäämus suhteliselt suur ning seepärast on linnupoegade jaoks ülioluline just esimestel elunädalatel väljaspool pesa õigeid otsuseid tehes vastu pidada.

Esimene otsus, mis lennuvõimelisel pojal tuleb langetada, on pesast lahkumise aeg – kas lahkuda varahommikul, keskpäeval või hoopis videvikus? Kas pesast lahkumiseks on üldse parimat aega?

Pildi napsas Gavril, LK foorumist

Kalakotkapaaril Mai ja Mati pesas koorus esimene muna 4. juuni õhtul

Pildi napsas Helga LK foorumist

Teine kotkatibu koorus 5. juuni õhtuvalguses

Ööl vastu 7. juunit suri arvatavalt viimasena koorunud tibu, mis võib põhjuseks olla jääb paraku teadmata.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Suur-punasuru

Väike-punasuru

Suur-punasuru          Deilephila elpenor

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Väike tagasivaade: kalakotkapaari Mai ja Mati pessa ilmus esimene muna 28. aprillil järgmised 1. ja 4. mail.

Kokapojad on koorunud senini kahest munast 4. ja 5. juunil.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Perekonna toimetamised

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Pikk haudumise aeg hakkab kalakotkaste paaril Irmal ja Ivol otsakorrale jõudma: munad muneti maikuu 1. 4. ja 7.

Täna koorus esimene kalakotkapoeg ja edaspidi on meil neist kirjutada kindlasti veel.