juuni 2016

Rasvatihased munevad juba teist kurna

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pildi napsas Jo, LK foorumist

 

Rasvatihane       Parus major

 

Kaameraga pesakastist nr 1 lahkusid pojad eelmise nädala reedel ehk 4 päeva tagasi. Täna pesakasti kontrollides aga selgus, et rasvatihane ehitab uut pesa ja ning selles on juba 2 muna! Seega munes ta esimese muna juba eile, kõigest 3 päeva pärast esimese kurna poegade lahkumist.

22. NÄDAL 30.5.2016.-5.6.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

 

 

Sellest pilvest oodatud vihma ei tulnud

Kuni reedeni kippus kuumus liiga tegema. Päevased õhutemperatuurid tõusid varjus 26…28 kraadini ja taimedeta mulla pinnal mitmel päeval üle 50 kraadi.

Ööd olid samal ajal siiski üsna jahedad ja sooja mõõdeti õhus 9-13 kraadi. Nädala lõpus muutus ilm tuuliseks ja päevasooja jäi korrast vähemaks.

Laupäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur 23 kraadini, pühapäeval aga ainult 16 kraadini. Põud jätkus. Mõnel päeval ilmusid küll vihmapilved taevasse, kuid andsid siinkandis ainult mõne tiba vihma, tehes asfalti kohati linnas ja selle ümbruses märjaks või vihmapiiskadest kirjuks. Kruusateed tolmasid edasi. Sademetemõõturid ei registreerinud nii väheseid hulki.

PIKK VIDEO: kuidas tihasepojad maailma avastama lähevad?

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

Hommikul tuleb emaslind poegi toiduga pesapakust välja meelitama, aga pea kogu minek toimub emaslinnu järelevalve all. "Unisemaid" sunnitakse pesapakus lendu tõusma. Hommikune aeg on minekuks hea.

Tähelepanelik eristab vanalindu noorlindudest, aga kuivõrd väike on nende suuruse vahe.

Metsiste loendusele oodatakse talgulisi

Teada annab Eesti Ornitoloogiaühing

Fotod Ingmar Muusikus ja Arne Ader

Metsisekukk

Metsisekukk

Jätkuvalt oodatakse vabatahtlikke abilisi 7.-20. juunil Kirde-Eestis ja Soomaal toimuvatele metsisetalgutele. Paarikümnel proovialal viiakse talguliste abiga läbi ulatuslik loendus, et kaardistada eelkõige metsised ja nende pesakonnad, aga ka muud metsakanalised ja nendega seotud tegevusjäljed.

Tööd on seotud Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu projektidega, mille raames püütakse selgitada soode taastamise ja raiete mõju metsistele, saada olulist teavet metsiste pesitsusaegase paiknemise, kiskluse surve, metsakanaliste suremuse jms oluliste faktorite kohta.

Abikäed on väga oodatud.

Vaata lähemalt: LINK

 

Meie kurepesas on ainult kaks kurepoega

Video salvestas Aita, LK foorumist

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Must-toonekurg    

Üleeile õhtust on meie kurepesas alles vaid kaks poega.

Allolevat videot palume täiskasvanutel lastele mitte näidata!

Kõige väiksem kurepoeg oli teistest jäänud kasvus maha umbes poole võrra – põhjuseid võib selleks olla hulganisti (visuaalselt otsustada võimatu). Usutavalt tundsid vanalinnud, et neil ei õnnestu pisemat lennuvõimeliseks kasvatada. Veeseis on vooluveekogudes põua tõttu väga madalaks jäänud, sellega kahanevad oluliselt ka toitumisvõimalused. Miks pidada sellist toimingut ettekavatsetuks (lindude mõttemaailm erineb oluliselt inimeste omast, neil prevaleerivad liigi säilitamise instinktid ning ratsionaalsus).

Nädal metsas. Juuni esimene nädal.

Sisu

 

hunt
 Hundil on terav ja kõike märkav silm. Ainsaks kaadriks jäigi otse kaamerasse vaatav pilk.

 

Metsatöll hommikul, mõnikümmend minutit enne seitset kaamera ees. Juunikuu esimene nädal just nii algaski! Puuks maskeeritud kaamera tekitas siiski piisavalt umbusku ja loom sörkis kiirelt tagasi sinna kust tuldud. Napiks jäänud külastus ei jätnud arvatavasti olulist lõhnajälge. Miks muidu kährik vaevalt mõne tunni möödudes muretult linnakul jalutas, mägrapere toalõhnasid ja pesaelu uudistas

kährik

Saame tuttavamaks aasta liblikaga

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

 

Mustlaik-apollo

Mustlaik-apollo

 

Mustlaik-apollo        Parnassius mnemosyne

 

Aasta liblikas on üks Eestis enim uuritud liblikaliik kuna koos tema arvukuse vähenemisega Euroopas kanti Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse ning kuuludes samuti Euroopa Loodusdirektiivi II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Kui 1980-datel aastatel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks on liblikas levinud juba Võrtsjärvest läände ja Tartus põhjapoole ning lisandunud leiupaigad Põhja-Eestis – silmad lahti.

Hallrästal pojad pesast väljas

Fotod Arne Ader

Hallrästa poeg

Hallrästa poeg

 

Hallrästas ehk paskrästas          Turdus pilaris

 

Rästapojad hülgavad pesa veidi enne paari nädalaseks saamist. Kolm päeva puuokstel „kõõlumist“, mis on noorlindudele tõsiselt ohtlik aeg ning ollaksegi lennuvõimelised, mitte veel lennumeistrid, selleks tuleb harjutada ja vaeva näha. Siis saavad vanalinnud pesakonna avamaastikule viia, et iseseisva toitumisega algust teha - ümbruse jälgimine ja ohu märkamine on lihtsam ning ohu korral kaitsevad vanalinnud rästapoegi lärmakalt ning ennastunustavalt.

Rasvatihaste pojad on valmis pesast lahkuma

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Rasvatihase 18-päevased pojad on juba lennuvõimelised ja võivad iga hetk pesast lahkuda, Vana-Kuuste 02.06.2016 / foto: Margus Ots

 

Rasvatihase pojad lahkuvad pesast tavaliselt 18-20 päeva vanustena. Esimesena pesitsema asunud tihastel on pojad pesast juba välja lennanud, kuid enamus poegadest saab lennuvõimeliseks järgneva nädala jooksul. Kaameratega rasvatihase pesades edeneb pesitsemine selliselt:

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.