juuni 2016

Jaaniõhtu allikail

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Saula Valgeallikas

Saula Valgeallikas

Jaaniöö on kohe kätte jõudmas, see on kõige parem aeg igasugu taigade tegemiseks. Ja kuigi tänapäeval peetakse olulisemaks loitsimise ajaks isegi astronoomilist pööriööd, siis kogu pärimus pajatab vaid jaaniööst.

Ka allikapärimus on põnevatest jaaniöistest juhtumistest kirju. Aga kõige olulisem on jaaniööl allika juurde minna ja oma nägu pesta ning seeläbi ilusamaks saada ning endale suur armastus leida.

Aga jaaniööl juhtub allikate juures veel põnevaimad asju, küll muutub allikavesi viinaks ja küll kerkib allikatest üles peidetud varandusi, mille kättesaamiseks loitsusid peab teadma.

VIDEO: merikotkaste pesa laguneb

Pildi napsas Liz, LK foorumist

Video salvestas Mutikluti, LK foorumist

Suured linnud peavad väiksema pesapinnaga läbi ajama

 

Merikotkas        Haliaeëtus albicilla

 

Viimaste päevade vihmad on kotkapesa läbi leotanud, laisaks tugevad tuulepuhangud…

Pesapinda on oluliselt vähemaks jäänud, aga kotkapojad on juba selles vanuses, et võimelised lühemaid vahemaid kindlasti ka lennates läbima.

Tänaseks ja homseks lubatakse tugevaid vihmasid ja tugevate tuulepuhangutega ilma. Kui ka pesa lagunema peaks saavad meie merikotkad kindlasti hakkama.

Ööliblikalood - hiid-samblikuvaksik

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Hiid-samblikuvaksik

 

Hiid-samblikuvaksik         Hypomecis roboraria

 

Hiid-samblikuvaksikut võime Eestis kohata üsna sageli leht- ja segametsades, aga ka aedades juuni keskpaigast augusti alguseni.

Vaksiklaste seas on ta üks suuremaid, tiibade siruulatusega kuni 60 mm. Tänu heale kaitsevärvusele ei panda teda looduses lihtsalt tähele.

Mägrakaamera vahetas asukohta

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

 

Mäger       Meles meles

 

Mägralinnaku veebikaamera poolsed urud hakkasid rohtu kasvama, aga mägralinnak pole tühjaks jäänud. Suveks kaevatakse usinasti uruavasid ning laiendatakse käiguvõrgustikku. Nii ka meie poolt vaadeldavas pesas, kus olime sunnitud kaamera tõstma teisele poole linnakut. Alumiselt pildilt saab mõningase ettekujutuse, kuhu kaamera paigaldatud.

Urgude kaevamise aeg

Sisu

 

mägra urg
Mäger kaevab praegu usinasti uusi urge vanadele lisaks.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Kevadel puhastavad mägrad hoolega vanu urge, suvel kaevavad uusi juurde. Eelmise aasta pisiperegi liigub ringi ja otsib elupaiku. Seetõttu saab mägraseire hoo sisse suure suvega, kuna inventeeritakse mägralinnakuid ja urgude arvu nendes. Kes mõnda asustatud mägralinnakut teab, võib kindlasti suvel uusi sissepääse avastada. Enne pole mõtet ka seiret teha, kui suuremad ehitustööd on mägral valmis, selgitab Keskkonnaagentuuri mägraseire eestvedaja Remek Meel. Jääme kesksuvel esimesi tulemusi ootama.

Kahekojalistest kassikäppadest

Fotod Arne Ader

Kassikäpp

Kassikäpp

 

Harilik kassikäpp       Antennaria dioica

 

Õitsejaid võime kohata suvisel ajal „krõbekuivadel“ valgusküllastel kasvukohtadel: männikutes, metsateedel, lagendikel, aga niitudel harvemini.

Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurentitaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad, selleks on taimel välja arenenud vegetatiivne paljunemine nii pole seemnetega paljunemine eriti oluline.

Taimetarkade õitseja

Fotod Arne Ader

Palderjan

Palderjan

 

Harilik palderjan        Valeriana officinalis

 

Suvi on niikaugele jõudnud, et palderjanid on õitsele puhkenud ning põhja pool alles puhkemas. Rohuteadlased kasutavad taime juba mitu tuhat aastat, tänaseni välja.

Kas niitudel õitsev palderjan meenutab sarikalisi? Tegu on püsikuga ning madaraliste sugukonnale lähedase taimega.

Suuri ebasarikaid kaunistavad roosakad, aga teistest sarikalistest veidi erinevad lehterjad õied, mis ei moodusta sarnase pikkusega sarikaid.

Millest taimel selline nimi?

Fotod Arne Ader

Imikas

Imikas

 

Imikas       Anchusa officinalis

 

Veidi vanemad lugejad teavad ja on seda ka proovinud - õiekrooni putkest välja tõmmanud ning alumisest otsast magusat nektarit lutsinud. Niisiis nimi tuleb imemisest ja sarnaseid magusaeritajaid leidub meie looduses teisigi.

Kaunite ja sametiste, sügavsinist värvi õitega pikalt õitsevaid imikaid leiame nii jäätmaadelt, kui prahipaikadelt, teede äärealadelt, aga samuti looduslike niitude veertelt. Kogu Eestis täiesti tavaline taim.

Päevaliblikalood - põualiblikas

Fotod Arne Ader

Põualiblikas

Põualiblikas

 

Põualiblikas      Aporia crataegi

 

Põualiblikate lennuaeg algab tavaliselt juunikuu esimeses pooles, kestes juulikuu keskpaigani. Põhjarannikul ilmusid põualiblikapaarid välja külmalaine lõppedes – pühapäeval.

Põualiblikad talvitusid röövikutena ja valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega, hõlpsalt määratavad ning sugupooled on sarnase välimikuga.

Kutse ERL-i suvekooli ja talgutele

Eesti Roheline Liikumine annab teada

Tahad suvel vahelduseks puhkamisele tegeleda ka enesearendusega ning koguda uusi teadmisi ja oskusi?

Eesti Roheline Liikumine ootab kõiki keskkonnahuvilistest üle 18-aastaseid noori 11.-13. juulil 2016 Matsalus toimuvasse meelelahutuslikku ja harivasse suvekooli "Eluterve ja säästlik tarbimine: kogukond, toit ja energeetika".

Tegutse ja registreeru kärmesti, sest suvekoolis on kohti 40 inimesele! Lisaks on viieteistkümnel huvilisel võimalus suvekoolile järgnevalt osaleda ka rannaniidu korrastamise talgutel.

Kiika täiendavat infot: ERL-i Suvekool 2016

Suvekooli ja talgutele registreerumise link SIIN.

Kontakt:

Kai Allikas

Rasvatihased hauvad teist kurna

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

Kaamerapilti näeb pesakastist 1

 

Rasvatihane     Parus major

 

Osa rasvatihaseid pesitseb Eestis suve jooksul kaks korda. Praeguseks on esimese kurna pojad enamasti pesast välja lennanud ja tihased on teist kurna munemas. Kui rasvatihase esimese kurnas on 8-13 muna, siis teine kurn on väiksem – tavaliselt 6-9 muna. Teise kurna munemisega kõige varem alustanud rasvatihased on nüüdseks taas hauduma asunud.

Ööliblikalood - pärnasuru

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Pärnasuru

 

Pärnasuru       Mimas tiliae

 

Pärnasuru esines varem Ida- ja Vahe-Eestis, aga viimastel aastakümnetel on ta hakanud end hästi tundma ka Lääne- ja Põhja-Eestis. Kohata võime teda vahetevahel salumetsades ja parkides mai lõpust juuni lõpuni.

Pärnasurudel on päeval magades väga omapärane S-kujuline kehaasend (vaata alumist fotot). Vastu oksa surutud laup ning esikäpad varjavad silmi ereda päikesevalguse eest. Linnud ei taipa, et tegu on söödava liblikaga.

23. NÄDAL 6.6.2016.-12.6.2016. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart

Külmast kahjustatud kartulipealsed

Ilm oli nädala jooksul 4...6 kraadi võrra viimase 94 aasta keskmisest külmem.

Kõige külmemal esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl mõõdeti õhus minimaalseks temperatuuriks -0,5 kraadi, maapinna lähedases õhukihis taimedeta mullal -3,4 ja rohul -6,6 kraadi. See umbes 5-6 tundi kestnud öökülm tegi kahju kartulipealsetele, kõrvitsatele, külmaõrnematele lilletaimedele. Osades aedades võttis külm ära isegi katteloori all ära tärganud aedoad. Saarte, tammede ja kuuskede noortele võrsetele kahju ei täheldatud.

Kõige jahedamaks päevaks kujunes laupäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis päeval vaevu 10 kraadini.

Kurepojad kuu vanused

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Vaadake ma seisan juba sirgetel jalgadel

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Nagu juba eelnevates lugudes kirjutatud kestab „sünnipäevanädal“. Kurepoegi on pesale jäänu kaks, aga vanalinnud Kati ja Karl on nende toitmisega hakkama saanud hoolimata madalast veeseisust meie väikestel jõgedel ja metsaojadel, kus vanalinnud käivad väikeseid kalu jahtimas.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.