juuli 2016

Rasvatihase teise kurna pojad lahkuvad varsti pesast

Teada annab Margus Ots,

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Vanalinnud toidavad hommikul tihasepoegi

 

Rasvatihane       Parus major

 

Rasvatihase teise kurna poegade toitmist saab kaameraga pesakastis nr 1 jälgida veel vaid paar päeva, sest pojad on juba suured ja lahkuvad varsti pesast. Pojad koorusid 24.-25. juunil ning kui nad lahkuvad pesast analoogselt esimese kurna poegadega 18-19-päevastena, siis lendavad pojad juba paari päeva pärast pesast välja.

Ööliblikalood - viljapuu-lehekedrik

Kirjutas ja pildistas Aare Lindtwww.loodusmuuseum.ee

Viljapuu-lehekedrik

 

Viljapuu-lehekedrik        Gastropacha quercifolia

 

Viljapuu-lehekedrikuid kohtame harva, kuigi nad on üle Eesti levinud ning pole sugugi haruldased. Kuivanud lehtede punti või puukoore tükki meenutava välimuse tõttu jäävad nad tavalisele silmale lihtsalt märkamatuks.

Liblikad lendavad juuni lõpust augusti alguseni segametsades, puisniitudel ja aedades, tegutsedes öösiti. Päeval, tülitamise korral, ei kavatsegi nad rasket und magades ära lennata.

Must-toonekure kaamera töötab

Pildi napsas Liz, LK foorumist

Kurepojad kasvavad maru kiiresti

 

Must-toonekurg     Ciconia nigra

 

Täna sai Ain kaamera tööle.

Lõuna-Eestis on pühapäevase tormi järgselt veel palju majapidamisi ilma elektri ja sideta.  Suurimad metsakahjustused on kolmeteistkümnes vallas: Valga maakonnas Karula, Taheva, Otepää; Võru maakonnas Antsla, Urvaste, Mõniste, Varstu, Võru ja Sõmerpalu; Tartu maakonnas Kambja ja Haaslava ning Põlva maakonnas Kanepi ja Valgjärve vallas.

Pildista pilvi! - ehk pilvefotovõistlus Pilvepiir 2016

Teada annab Ulvar Käärt, Horisont

Autor Indrek Vendelin. Pilvepiir 2013 võidufoto. lmselt varsti müristab

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutavad välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2016“. Fotovõistluse sihiks on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ja Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.

 

Auhinnad

I koht – põnevaim pilvepilt

Ajakirja Horisont aastatellimus, "Looduse raamatukogu" sarja raamatud "Füüsika. Higgsi bosoni lugu", "Riigita rahvad. Kaukaasia" , "Aasta puud 1", "Aasta puud 2" ja "Hunt", Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskuse koolitus.

II koht

Mägra kaasüürnikud VOL 2

Sisu
rebasekutsikad
Lisaks mägralinnakutele võivad rebase koduks olla nüüd ka hakkepuidu virnad.
Tarmo Mikussaar
 

Ühe hakkepuidu virna ümber nägin mängivad rebasekutsikad. See seletab ka natuke asjaolu, et läheduses aastaid olnud rebaseurud olid tänavu tühjad. Miks rebasepere hakkepuidu virna urgudele eelistas, seda ei oska öelda. Rebastele ja kährikutele lisaks võivad põlluäärsetes virnades elutseda veel halljänesed, ernevad närilised, nirgid ning kärbid. Metsas lisaks eelpool toodutele metsnugised ja veel mitmed näriliste liigid. Lindudest olen kohanud linavästrikku, punaselg-õgijat, pruunselg-põõsalindu, musträstast, käblikut, punarinda jne.

Mägra kaasüürnikud VOL 1

Sisu
kähriku pojad
Kähriku poegade elupaigana näeb nüüd ka hakkepuidu virnu.
Tarmo Mikussaar
 

Mägralinnakutes elavad vahel mäkradele lisaks ka rebased ja kährikud, ent seoses muutustega puidukasutuses on viimastel aastatel nende elupaikade valik laienenud. Meie maastike uueks nähtusteks on hakkepuidu virnad. Nagu ikka, loodus tühja kohta ei salli ja nii on ka nendesse virnadesse ennast uued asukad rutuga sisse seadnud. Enamasti eelistatakse natuke pikemalt seisma jäänud hunnikuid. Seal elab nii karvaseid kui sulelisi.

Ühest paar aastat seisnud virnast leidsin tänavu kährikkoera kutsikad - meie metsade ühed armsaimad loomalapsed.

Hiireviukaamera lõpetab ülekande

Pildi napsas Hagnat, LK foorumist

2. juulil nägime hiireviusid viimati pesal

 

Hiireviu      Buteo buteo

 

Ikka on nii, et ootad pesaelanikke veel nn „sünnikodu“ külastamas näha. Hiireviudel lõpeb side pesaga koheselt lahkudes (kindlasti on vahel erandeid).

Hiireviud asutavad endid sügisrändele septembris, oktoobris. Usutavalt kajastame sügisrände ajal toimuvat. Tänavu ilmavalgust näinud noorlinnud alustavad pesitsemast kolmandal kalendriaastal.

Tuult tiibadesse ning õnnestumisi peab noorlindudel soovima küll.

Laia levikuga pesaparasiidid võivad spetsialiseeruda

Autor linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Õõnelindude, sealhulgas ka tihaste pojad on suhteliselt hästi kaitstud kiskjate eest, kuid nende pesadest võib leida erinevaid parasiite. Pesaparasiidid, kelle tegevust õõnsuse temperatuur ja õhuniiskus soodustab, võivad lindude verd imedes või sulgi süües oluliselt mõjutada nii vanalindude kui ka sirguvate poegade elukäiku (Alt & Mägi 2016: Ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.