september 2016

Avalik kiri Rail Balticu kohta

Tundes muret ja kaasvastutust Eesti tuleviku ja ruumilis-geograafilise arengu pärast, soovime, et riigikogu ja valitsus langetaksid vastutustundlikke ja riigi ning rahva kestlikkusele suunatud otsuseid asjades, mis määravalt puudutavad Eesti maad ja Eesti kestmist.

Arvestades Eesti geograafilist ja -poliitilist asendit, pole kahtlust, et vajame Euroopaga ladusaid ühendusi nii energeetikas, mere-, õhu- ja maismaatranspordis kui mujal.  Seetõttu on mõistlik ka senisest palju parema raudteeühenduse loomine kesk-Euroopaga ning võimalusel ka eurolaiusega raudtee pikendamine Eestisse läbi Baltikumi. Seda suurprojekti tunneme Rail Balticu nime all.

Ajakiri Eesti Loodus annab teada

Võistlusfotod palume üles laadida kuni 1. oktoobri keskööni.

Tingimused läbi lugeda ja fotosid laadima: LINK

Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri alguses Eesti Looduse kodulehelt.

Vaata meeldetuletuseks Eesti Looduse 2015.a. fotovõistluse albumit: LINK

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ning kõik nad on tiivakirja ja värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, kuid tavalisem siiski lääne pool. Kohati on teda seal isegi massiliselt. Liblikaid kohtab rohkem tammikutes ja puisniitudel septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

1.–2. oktoober on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2016, kus igal aastal osaleb ka Eesti.

Ettevõtmisega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Kuna

meil on just praegu käimas väga aktiivne lindude ränne, on oodata huvitavaid linnuelamusi.

Osalemiseks tuleb neil päevil vaid enda ümber lahtiste silmadega ringi vaadata. Näiteks jälgida, kes koduaias

tegutsevad, minna lühemale või pikemale linnuretkele või osaleda juhendajaga linnuvaatlusel.

Pildistas Kristel Vilbaste

Hiid-lehtervahelik  Kütiorus

Hiid-lehtervahelik            Leucopaxillus giganteus

Siis sellised „hiiglased“, pea poolemeetrise läbimõõduga.

Eestis on neid leitud pea igal aastal, kuid pole nad kusagil arvukad.

Kahkjasvalge seenekübar veidi lehtri kujuline, servad lainelised ja eoslehedki seenekübara värvi. Seenejala kõrgus oleneb muidugi seene suurusest nagu ka läbimõõt, aga võib küündida kümne sentimeetrini.

Kirjastas Kalastaja raamat

Autor Kalle Kroon annab raamatus ülevaate meie jõgede kaunitarist – jõeforellist, tema püügist ja veekogude majandamisest läbi aegade kuni tänapäevani. Vaatluse alla on võetud nii kalasportlikud püügimeetodid kui forellijõgede majandamisvormid meil ja mujal. Kuna jõeforell on üks tähtsamaid spordikalu, moodustab selle kala püük, majandamine ning kaitse kalaspordi alussamba. 

Raamat tugineb suures osas varem avaldamata materjalidele, muuhulgas Järva kalastajate klubi arhiivile. Ühtlasi kirjeldatakse Eesti forellijõgede olukorda tänapäeval ning antakse nõu, mida saaks ära teha olukorra parandamiseks. Vältimaks umbmäärasust, on raamat varustatud viiteaparatuuriga.

Suuremates raamatupoodides saadaval.

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Tuletan meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 8. vooru vastuseid ootame septembri lõpuni, st 30. septmebri südaööni: LINK

Määramisvõistluse 8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Nuputamist!

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Uku Paal

Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning jäävad talve saabudes kas paigale või hulguvad vähemal määral lõuna või põhja poole. Selliselt rändavaid linde, kelle hulka kuuluvad ka meil pesitsevad tihased, nimetatakse hulguränduriteks ning neid näeb sõna otseses mõttes ringi hulkumas ja parimaid talvitamiskohti otsimas. Tõsi, on siiski tihaseid, kes suunduvad lõunapoolsetele aladele, kuid ka sel juhul mitte väga kaugele. Põhjus võib olla selles, et kaugränduritega võrreldes on tihaslaste tiivad kehasuurust arvestades evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt lühikeseks, kuna lähemaid distantse saab läbida ka lühikeste tiibadega.

Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart

Juudapuulehiku sügisene lehtede värvumine. Maha pudenenud pruunistunud niisked lehed eritavad intensiivset karamelli lõhna. Jaapanlased kutsuvad seda puud katsuraks, st koogipuuks.

Möödunud nädal algas külmade öödega.

Esmaspäeva hommikul langes temperatuur õhus +0,8 kraadini, teisipäeva hommikul +1,4 kraadini.  Maapinna lähedal mõõdeti ilmajaama juures neil kahel ööl miinuskraade — mulla kohal ligi üks ja rohul kolm külmakraadi.

Tänu päikesepaistele tõusid päevased õhutemperatuurid nädala esimesel poolel veel 15-17 kraadini. Nädala keskpaigas ilm muutus. Öösiti oli taevas pilvedega kaetud ja minimaalsed õhutemperatuurid alla 5 kraadi ei langenud.

Eesti Teadusagentuur annab teada

Foto erakogust

Art Villem Adojaan kajakaid uurimas.

Loe lähemalt: LINK

Eesti Teadusagentuur ootab õpilasi kandideerima oma uurimistöö tegemiseks noore uurija stipendiumi konkursil. Noore uurija stipendiumikonkursile on oodatud kandideerima 8.-11. klasside teadushuvilised noored, kes soovivad oma uurimistöö tegemisel saada abi teadlasest juhendajalt. Konkursi tähtaeg on 17. oktoober 2016.

Kandideerida saab kas üksi või kuni kolmeliikmelise meeskonnaga.

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kaelustuvi ehk meigas          Columba palumbus

Meigastel algas ränne septembris ning lõpeb koos oktoobrikuuga. Talvitumisaladeks nii lääne-, kui lõunapoolne Euroopa, aga mõned isendid katsuvad ka meie kliimas hakkama saad.

Pesitsusvälisel ajal on kaelustuvid seltsingulased, moodustades päris suuri parvesid. Nende lendutõusu tiivaplagin kuuldub kaugele - kui see toimub ootamatult, siis isegi veidi ehmatavalt.

Fotod Arne Ader

Harilik viirpuu

Harilik viirpuu        Crataegus rhipidophylla

 

Karvane viirpuu      Crataegus submollis