september 2016

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Täpik-sügisöölane

Täpik-sügisöölane          Agrochola litura

Täpik-sügisöölane on tänapäeval peaaegu kogu Eestis levinud, kuid mitte sage. Viis aastakümmet tagasi kohtas seda liiki veel üsna harva ja siiski põhiliselt Lääne-Eestis. Liblikad lendavad leht- ja segapuistutes augusti lõpust oktoobri alguseni.

Täpik-sügisöölane on hästi äratuntav oma erilise mustri poolest. Liblikas naudib meelsasti tehisvalgust, aga päeval päikese kätte jäädes otsib peagi varjulisema magamiskoha.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Surmamärkidega puud

Teisipäeva hommik oli hommik nagu iga teinegi. Veel saab minna paljajalu üle õuemuru postkastini, et tuua sealt hommikukohvi kõrvale värske Postimees. Veel ei poe külm üdini, kui sellelt käigult naased.

Küll puges külm mulle põue kui lehte lugesin. Artiklit, mis pajatas sellest, et Toomemäe nõlvalt nn Pirogovi platsilt hakatakse täna langetama puid, mis on ohtlikud inimestele.

Kirjutas Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Fotod Arne Ader

Punarind

Kohe kui kõrgrõhkkond end Läänemere ümbrusesse sisse seadis, sai sügisränne tõsise hoo sisse. Külmad ööd ja soodne tuulesuund andsid stardipaugu kümnetele tuhandetele Soome sookurgedele. Nad on nüüd mitu viimast päeva meilt läbi rännanud ja peatumagi jäänud. Isegi esimesed hane- ja lagleparved on pärale jõudnud. Kuid see on see nn nähtav ränne.

Tähelepanu joonistamis- ja linnusõbrad!

Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsuvad joonistama aasta lindu rasvatihast ja teisi meie tihaseid.

Joonistusi ootame kuni 20. oktoobrini. Täpsema info ja tingimused leiab aasta linnu veebilehelt: LINK

Joonistusvõistluse parimate tööde auhindamine toimub 18. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Head kaasalöömist!

Tervitades

Margus Ots

rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Sookured

Sookurg           Grus grus

Kaunid sügisilmad, rännuks sobilik põhjakaare tuul, mida saavad Soomes pesitsenud sookuredl veel soovida, et pikka rännuteed alustada? Antti Karlin annab teada, et teisipäeval alustasid rändu Kesk – Soomest 13 559 sookurge. Kaunis kurekolmnurkade vaatepilt koos veidi kurblike kurekluugutustega…. Seda sügisesümbolit annab märgata mitmeid nädalaid – palju oleneb muidugi ilmadest.

Sellesügisene seente väljapanek annab ülevaate sellest, millised on söödavad ja millised söögiks kõlbmatud seened ning juhib tähelepanu ka sellele, kuidas ära tunda surmavalt mürgised seened. Loodusmuuseumi hoovi üles pandud näitus annab hea ülevaate nii seeneriigi mitmekesisusest kui ka nende eristamistunnustest.

Lisaks seenerikkuse tutvustamisele on selleaastasel seenenäitusel lähema vaatluse all seente hoiustamine – vähe tuntud on tõsiasi, et sageli on seenemürgituse põhjuseks just valed võtted seente säilitamisel. Et metsaannid saaksid purki õigeid võtteid kasutades, juhib näitus tähelepanu ka erinevatele viisidele ja võimalustele, kuidas seeni säilitada. Seente säilitamise juures tõstab väljapanek fookusesse ka seni vähetuntud, kuid hõlpsasti äratuntavaid söögiseeni.

Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart

Üksikutel raagremmelgatel on kollaseid lehti

Üle tüki aja oli nädal peaaegu sajuta ja päikesepaisteline. Päevased õhutemperatuurid tõusid 19 kuni 23 kraadini. Ööd muutusid selge taevaga väga jahedateks. Kõige külmemal ööl (reedel) oli Jõgeval õhus sooja vaevu neli kraadi ja maapinna lähedal langes temperatuur mulla kohal +2, rohul null kraadini. Hommikud olid rohke kastega. Öösiti tekkis udu, mis hajus mõnel hommikul alles kella kümne paiku.

Õitsev jaapani ülane

Fotod Arne Ader

Kaldapääsuke

Kaldapääsuke            Riparia riparia

Räästapääsuke          Delichon urbicum

Suitsupääsuke             Hirundo rustica

Foto Arne Ader

Pihlapuu ja veis

Meid on viimasel ajal hellitatud hämmastavalt kaunite päevadega ja täherikaste öödega. Algas fenoloogiline sügis, aga seda võrdpäevsusest kümmekond päeva varem – lehtede värvimisega puudel, teravilja koristamisega ning rändlinnuparvedega.

Sügisvärvid puude lehestikus on aga aastati äärmiselt erinevad. Uurime asjatundjalt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu: ”Lehtpuude lehed igal sügisel kaotavad oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks, kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Humal

Harilik humal       Humulus lupulus    

Soomekeeli tähistab 'humalas olemine' purjusolekut. aga humal iseenesest kedagi veel purju ei tee, kuid on siiski juba üle tuhande aasta õlle lahutamatu kaaslane. 

Humal on kõikjal parasvöötmes laialt levinud kiirekasvuline püsikliaan, keda meiegi looduses laialehise metsa all veekogude kaldatihnikutes tihti kohtab.