september 2016

Fotod Arne Ader

Leseleht

Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ning tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist (harva on lehti kolm).

Taim, kes ei õitse, neil pole ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti sealt pärineb leselehe nime tekkele.

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: salumetsadest, kuusikutest sagedasti ka soometsadest.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ning tema kenad läikivpunased marjad on mürgised. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet kutsub infopäevadele kõiki keskkonnaharidusest huvitatuid - lasteaia-, algklasside- ja loodusainete õpetajaid, samuti koolijuhte, õppealajuhatajaid, klassijuhatajaid jt huvilisi.

Infopäevadel saavad huvilised teada värskeimad uudised ja muudatused keskkonnahariduse valdkonnas. Samuti aitab jagatav info õpetajatel paremini planeerida klassikülastusi lähtuvalt tundides käsitletavatest teemadest.

Infopäevadel osalemine on kõigile tasuta, ent eelnevalt tuleb registreeruda. Infopäevade toimumiskohad, ajad, registreerimisinfo ja täpsemad päevakavad leiab: LINK

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vaarika-kollaöölane

Vaarika-kollaöölane        Cirrhia icteritia

Vaarika-kollaöölane on üle Eesti levinud ning kõikjal tavaline. Esimesed liblikad kooruvad augusti keskel ja lend kestab oktoobri alguseni. Nendega kohtumine annab meile märgi sügise lähenemisest.

Vaarika-kollaöölane võib olla pimedatel sügisöödel sage külaline akna taga, sest talle meeldib lennata tehisvalgusele. Liblikas lendab ainult öösiti ja päeval magades jääb ta alati märkamatuks tänu oma heale kaitsevärvusele.

„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida ajakirja „Eesti Loodus“ kodulehel 1. septembrist 1. oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri alguses Eesti Looduse kodulehelt.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Just nüüd on mõistlik unustada kõlavate ja keeruliste nimedega turundusimed kaupluseriiulil ja seada sammud metsa, kus täitsa tasuta päris supertoitu jagatakse.

Kõik põhjamaised metsamarjad võib julgelt klassifitseerida superfoodiks ehk suure vitamiinide ja mineraalainete sisaldusega ning kõrge bioaktiivsusega toiduaineks.

Erinevalt teiselt poolt maakera kohale sõidutatud söögikraamist on kodumaisest metsast ise korjatud toidulisa kindlasti meie organismile sobivaim, värske, soodne ja pakub teretulnud võimaluse end natuke metsa all liigutades lõõgastuda.  

Eesti Ornitoloogiaühing, Riho Kinks

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda lindude laevaloendustest, rasvatihase ebatavalistest pesakohtadest, saba- ja kukkurtihasest, madukotkast, suurkoovitaja rändeteedest, Karula must-toonekurg Eedist.

Lisaks on lehes lühemaid uudised,

Elektroonilist lehte saab lugeda: LINK

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kollakas kukeseen

Lehter-kukeseen                  Cantharellus tubiformis               

Kollakas kukeseen              Cantharellus aurora

 

SA Hiite Maja meeldetuletus

Kestab „Hiite kuvavõistlus 2016“, kuhu oodatakse fotosid hiitest, kui teistest looduslikest pühapaikadest.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31. oktoobrini võrgupaigas: LINK

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot, lisaks jagatakse hulk eriauhindu.

Võitjaid autasustatakse 3. detsembril Tartus ERMi uue hoone konverentsisaalis.

Omniva annab teada

Mark sarjast „Eesti fauna“ anti käibele 25. augustil. Sellel on kujutatud kasetriibik.

Kogu viieteistkümne margise sarja on kujundanud Sándor Stern.

Kasetriibik (Sicista betulina) on väheldase hiire suurune hüpiklaste sugukonda kuuluv näriline. Tema iseloomulikud tunnused on must triip seljal ja kehast tunduvalt pikem saba.

Segatoiduline kasetriibik sööb taimede vilju ning seemneid, aga samuti putukaid ja röövikuid.

Kasetriibikud magavad septembrist kuni maikuuni talveund. Kevadel ärgates kaaluvad loomad vaid ligikaudu 8 grammi, kuid sügiseks varuvad rohke rasvavaru, kaaludes siis ligi 15 grammi.

Paljunetakse kord aastas, pesakonnas on enamasti neli kuni kuus poega.

Foto Uku Paal

Rasvatihase noorlind 

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 7. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 87 sh algajaid 55 ja edasijõudnuid 32. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 33 ja edasijõudnutest 10 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 7. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi,marko.magi@ut.ee

Foto Arne Ader

Hoolimata sellest, et hulgakesi koos toituvatel lindudel on kergem ohtu silmata ja hoiatushüüd teele lasta, peavad ka nemad toiduotsingul läheneva ohu märkamiseks silmad-kõrvad lahti hoidma. Selline toimimisviis on omane paljudele hulgakesi koos toituvatele lindudele. Mis juhtub aga siis, kui hoiatushüüded ei jõua kohale? Näiteks mürarikkas keskkonnas, kus hoiatushüüdude efektiivsus on väike või ei kuule kaaslased hüüdeid sootuks. Tänapäeval on üha sagedasemad inimeste saatjad tehishelid, eriti linnades, kus liiklusmüra on mitu korda valjem looduslikust helitaustast. Ometi meeldib paljudele lindudele linnades pesitseda, talvitada, toituda – kas siis müra neile probleemiks ei olegi?

Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“

Juba 15. korda toimub EENeti arvutijoonistuste võistlus, mis tänavu on esmakordselt pühendatud ajalooteemadele. Võistlusele on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud, pilte saab esitada 1. septembrist kuni 18. novembrini 2016.

Teemad:

* Vaata, mida ma muuseumis nägin!

* Elu ilma elektrita

* Vöökirja saladus

* Üks masin võidab sada sulast

* Rabarahvas

* Tii-tii-digitihane

* Avastati vana laev

* Must lagi oli meie toal

Tingimused ja piltide esitamine: http://joonistaja.eenet.ee