Rändrott mägrauru ees. Kõik, nii linnud kui pisiimetajad, tunduvad kiskja uru ees ja sees suhtuvat surma kui asjade loomulikku kulgu.
Video: Tiit Hunt
Mägralinna arvukate külaliste nimekiri sai lisa – rändrott askeldas uru ümber ja põikas sissegi. Ehk uurib võimalikku elupaika? Sellise kaliibriga elukas võiks muidugi teada, kus ta kooserdab, vana ja kogenud loom. Rändrott on ju kosmopoliit-inimkaasleja, kes on kohanenud kõikvõimalike oludega eri mandritel, asi see siis talle mägraurust eluga välja tulla on või sinna isegi elama jääda, kuni oma loomuliku lõpuni.
Kevadest sügiseni ongi rändrotid meie oludes rohkem metsade-põldude ja linnas pargielanikud ning annavad endast vähem märku hoonetes, kuhu nad kolivad sigatsema alles vastu talve. Mägralinnaku urulabürinti võiks rändrott ära mahtuda küll nii, et majaomanikel allüürnikest aimugi poleks. Muidugi võib reeta roti lõhn, sest mägra haistmine on väga terav ja mäger ise puhas loom.
Mägra potentsiaalsed saakloomad on justkui surmapõlgurid. Aleksei Turovski andmetel võivad rästikud ja nastikud talvekorteri valida kuhugi mägrauru kaugemasse soppi ja vahest harva eksib sinna ulualust otsima isegi siil. Mägrale tuleb sel juhul toit ise sahvrisse – hea on värske amps põske pista, kui saabub talveuinakust ärkamise aeg ja nälg juba näpistab.
Tiit Hunt
Surmapõlgureid mägralinnakus:

Foto: Tiit Hunt
Foto: Tiit Hunt

Foto: Tiit Hunt