september 2016

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Hall-kribuöölane

Hall-kribuöölane       Antitype chi

Hall-kribuöölane on Eestis tavaline ööliblikas. Augustis ja septembri esimesel poolel peaks neid kohtama kõikjal, aga tihti jäävad nad tänu heale kaitsevärvusele meile märkamatuks.

Kevadise pildi napsas Olga, LK foorumist

Talgud toimuvad 9-11 septembril ja veel on vabu kohti.

 Viimaks on kätte jõudnud aeg, mil saame oma tänavuse peategelase heaks ka midagi praktilist korda saata.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Külmaseeni on metsades massiliselt. Külmaseened kuuse kännul Luua pargis

Ilm püsis endiselt normist soojemana. Päevased õhutemperatuurid tõusid kolmel päeval üle 20 kraadi ja kõige jahedamatel öödel langes termomeetrinäit õhus seitsme kraadini, maapinna lähedal nelja kuni viie kraadini. 

Nädala algus oli väga sajune ja esines äikest. Esmaspäeval ja teisipäeval tuli siinkandis kokku vihma 34...36 mm. Teed ja tänavad olid suuri veeloike täis, põllud porised. Pedja jõgi tõusis üle kallaste.

Kolmapäevaks jäid sajud üle. Päike ja tuul kuivatasid kiiresti ning nädala teisel poolel said kombainid juba põllule minna. Teravilja on ümbruskonnas veel tublisti koristamata.

Reedeks muutus maa juba nii kuivaks, et oli võimalik masinatega kartulit võtta.

Foto Arne Ader

Puugipask

Puugipask, rahvakeeli ka kratipask      Fuligo septica

Alustuseks, et millistest metsadest sellist kollakat kuni tellisepunast „paska“ leida võib? Ikka pigem märgadest vaata, et soistest ning vanadelt kasekändudelt ja seda kogu Eestist.

Fotod Arne Ader

Leseleht

Leseleht          Maianthemum bifolium

Kevadel kasvatab leseleht endale ainult ühe lehe, teise ning tavaliselt väiksema lehe vahetult enne õitsemist (harva on lehti kolm).

Taim, kes ei õitse, neil pole ka vilju, jääbki kurvalt üksiku lehega - usutavasti sealt pärineb leselehe nime tekkele.

Leselehte võib leida päris erinevates kasvukohtades: salumetsadest, kuusikutest sagedasti ka soometsadest.

Kogu veerandmeetriseks sirguv taim ning tema kenad läikivpunased marjad on mürgised. Südaja kujuga lehed on otstest kaarjalt teritunud, pealt läikivad, alt matid ja veidi karvased.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet kutsub infopäevadele kõiki keskkonnaharidusest huvitatuid - lasteaia-, algklasside- ja loodusainete õpetajaid, samuti koolijuhte, õppealajuhatajaid, klassijuhatajaid jt huvilisi.

Infopäevadel saavad huvilised teada värskeimad uudised ja muudatused keskkonnahariduse valdkonnas. Samuti aitab jagatav info õpetajatel paremini planeerida klassikülastusi lähtuvalt tundides käsitletavatest teemadest.

Infopäevadel osalemine on kõigile tasuta, ent eelnevalt tuleb registreeruda. Infopäevade toimumiskohad, ajad, registreerimisinfo ja täpsemad päevakavad leiab: LINK

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Vaarika-kollaöölane

Vaarika-kollaöölane        Cirrhia icteritia

Vaarika-kollaöölane on üle Eesti levinud ning kõikjal tavaline. Esimesed liblikad kooruvad augusti keskel ja lend kestab oktoobri alguseni. Nendega kohtumine annab meile märgi sügise lähenemisest.

Vaarika-kollaöölane võib olla pimedatel sügisöödel sage külaline akna taga, sest talle meeldib lennata tehisvalgusele. Liblikas lendab ainult öösiti ja päeval magades jääb ta alati märkamatuks tänu oma heale kaitsevärvusele.

„Eesti Loodus“ annab teada

Tõnu Noorits – Eesti Looduse eriauhind 2015

Tähtajad
Võistlusfotod palume üles laadida ajakirja „Eesti Loodus“ kodulehel 1. septembrist 1. oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri alguses Eesti Looduse kodulehelt.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Just nüüd on mõistlik unustada kõlavate ja keeruliste nimedega turundusimed kaupluseriiulil ja seada sammud metsa, kus täitsa tasuta päris supertoitu jagatakse.

Kõik põhjamaised metsamarjad võib julgelt klassifitseerida superfoodiks ehk suure vitamiinide ja mineraalainete sisaldusega ning kõrge bioaktiivsusega toiduaineks.

Erinevalt teiselt poolt maakera kohale sõidutatud söögikraamist on kodumaisest metsast ise korjatud toidulisa kindlasti meie organismile sobivaim, värske, soodne ja pakub teretulnud võimaluse end natuke metsa all liigutades lõõgastuda.